Ava peamenüü

Muudatused

13-aastaselt läks Piila apostliku õigeusu kihelkonnakooli, kus õppis kaks
aastat. [[1913]]–[[1914]] töötas lihttöölisena [[Kuressaare nahavabrik]]us, [[1915]] – [[1916]] [[Kuressaare]]s ja [[Tallinn]]as pagaritöökodades. [[3. veebruar]] [[1917]] mobiliseeriti
[[tsaariarmee]]sse, kus määrati [[Narva-Jõesuu]] tagavarapataljoni, hiljem teenis [[Riia rinne|Riia rindel]] kuulipildurina. Juulis 1917 haigestus ja saadeti [[Petrograd]]i [[sõjaväehospidal]]i. Augustis lubati kuuks ajaks puhkusele ja ta sõitis koju Saaremaale, aga oktoobris vallutasid sakslased Saaremaa ja Okk võeti [[sõjavang]]i. Mais 1918 põgenes Venemaale, [[Jamburg]]is astus vabatahtlikuna punaarmeesse, kust hiljem kui eestlane viidud [[3. Tartu polkukütipolk]]u, milles võttis osa sõjategevusest Eesti vastu. [[Bolševike parteiVK(b)P]]-sse võeti 1920. aasta maikuus Punaarmee 46. laskurdiviisiKütidiviisi poliitosakonna poolt. Sõjaväes oli
1926. aasta juunikuuni, võttis osa kodusõjast [[Arhangelsk]]i all, oli [[Pihkva rinne|Pihkva]],
[[Narva rinne|Narva]] ja [[Väina rinne|Väina rindel]] ning lõpetas Perekopis[[Perekop]]is ja [[Krimm]]is [[Wrangel]]i vastu sõdimisega.
 
1921 komandeeriti [[Moskva Kõrgem Sidasõjakool|Moskvasse Kõrgemasse Sidesõjakooli]], mille lõpetas 1924. Määrati 2. sidepolgu roodukomandöriks [[Leningrad]]is. Aprillis 1925 saadeti komandeeringule Mongooliasse. Töötas õppejõuna kõrgemas sõjaväelises õppeasutuses, oli NSVL saatkonna juures asuvate ÜK(b)P rakukeste büroo liige ja NSVL kodanike komitee liige Ulan-Batoris.
[[1927]] – [[1931]] õppis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis [[Leningrad]]is, kus valiti, kui "õige leninlane" sama ülikooli kommunistliku kollektiivi vastutavaks sekretäriks. Siis tegutses ÜK(b)P Leningradi oblastikomitees linnasektori referendina ja masinaehitusühingu organiseerimisinstrueerimissektori juhatajana. 1932. aasta jaanuaris suunati Okk Kominterni Eesti sektsiooni käsutusse. Aprillis 1932 saabus Eestisse põranda alla. Juunis 1939 kirjutas Okk ise selle perioodi kohta järgmist: 1931. aasta lõpul käskis Käspert Okil sõita Eestisse põrandaalusele tööle. 1932. aasta jaanuaris sõitis F. Okk Moskvasse, asus elama hotelli "Luks". Seal vestles temaga eelseisva töö suhtes nelja kuu jooksul Alas, Rästas ja kaks korda Looring. 1931. aasta sissekukkumiste tõttu pidi partei oma tegevust Eestis taas täiesti algusest peale organiseerima. Okk pidi sõitma Tallinna ja looma rakukesed ettevõtetes, Harjumaa külades ning hakkama seda organisatsiooni ise juhtima. Käspert andis talle passi <!-- Gustavi poeg!-->[[Aleksander Ersling]]i nimele ja mõned kontaktaadressid. Eestisse jõudnuna proovis Okk valmistada ja levitada lendlehti. Õepoeg [[Vassili Okk]], kelle korteris Feodor lendlehti paljundas, teatas aga politseisse. 1932. aasta 23. augustil Feodor Okk arreteeriti<ref>{{netiviide |URL =http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s508795&con=0&bdragx=34&bdragy=68&edragx=94&edragy=151| Pealkiri = Silmapaistew põrandaalune tabatud| Aeg =04.09.1932 lk. 3 | Koht = Tartu|Väljaandja =Postimees| online = | Keel = }}</ref> ja talle mõisteti 12 aastat sunnitööd. Kohtus F. Okk end süüdi ei tunnistanud ning kohtuotsus langetati V. Okki ja politseinike Vartsi ja Kapsta tunnistuste alusel. [[Tallinna keskvangla]]s möödusid aastad kuni augustini 1938. 1935. aasta lõpuni istus üksikkongis. Hiljem, olles vahepeal lühikest aega üldkambris, kuulus kambri büroo koosseisu. 1938. aasta mai amnestiaga kuulus F. Okk küll vabastamisele, kuid Eesti riigile ohtliku välisriigi kodanikuna otsustati Eestist välja saata.Ta viidi koos viie poliitvangiga (Tuberik, Tuul, Kivisson, Veidenberg ja I. Jakobson) poliitilisse politseisse ülekuulamisele ja teatati, et ta kuulub [[NSV Liit]]u tagasisaatmisele. 6. augustil teatas poliitilise politsei assistent Pipar, et [[NSVL]] keeldus neid vastu võtmast. [[14. august]]il [[1938]] viidi 8-liikmeline väljasaadetavate ([[Aleksander Elsa]], [[Eduard Kevato]], [[Alviine Kin-Puusep]], [[Osvald Kivisson]], Feodor Okk, [[Voldemar Tuberik]], [[Osvald Tuul]], [[Fromhold Veidenberg]]) grupp [[Narva-Jõesuu]]sse ja saadeti sealt kalapaadiga Venemaa poole.
 
[[14. august]] [[1939]] – [[12. mai]] [[1940]] oli Okk [[NKVD]] Leningradi oblasti sisevanglas. Juurdlus tema suhtes lõpetati ja Okk vabastati. Samal ajal, 1939. aasta septembrist alates, oli Okk Punaarmee poliittöötaja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] Poliitvalitsuses. 1940. aasta maiks oli Okk ka parteilise kontrolli läbi teinud, vana parteipilet oli vahetatud uue vastu. Mais 1940 töötas Okk [[Pulkovo]]s [[Astronoomiline Peaobservatoorium|Astronoomilises Peaobservatooriumis]] direktori asetäitjana administratiiv- ja majanduse alal. [[13. juuli]] [[1939]] kinnitas G.[[Georgi Dimitrov]] F. Okki kandidatuuri sidemete taastamiseks [[EKP|EKP-ga]], s.t. Eestis valitseva olukorra väljaselgitamiseks.<ref>(J. Ant, Eesti 1939 – 1941. Tallinn, 1999, lk. 69)</ref>.
 
Juulis 1940 saadeti Okk Eestisse ja pandi kohe [[EK(b)P Tallinna linnakomitee]] sekretäriks. Lisaks parteilisele kõrgele kohale oli jaanuarist 19. juunini 1941 veel [[Tallinna linna täitevkomiteeTRSN Täitevkomitee]] liige. [[EK(b)P KK büroo]] otsusega 03.03.1941 kinnitati F. Okk [[EK(b)P Keskkomitee|EK(b)P KK]] sekretäriks transpordi alal ja sellega seoses vabastati EK(b)P Tallinna LK sekretäri kohalt.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algul määrati F. Okk [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] piirivalvevägede koosseisus loodud [[hävituspataljon]]ide operatiivgrupi staabi komissariks. Lisaks sai Okk EK(b)P KK büroo otsusega ülesande organiseerida [[10. juuli]]ks [[1941]] 700 inimesest koosnev partisanipolk. See suurejooneline ülesanne jäi täitmata. 23. juulil loodi [[Eesti NSV [[vabariiklik partisanisalkade staap]], kuhu kuulus ka F. Okk. Augusti teisel poolel, kui peamine strateegiline ülesanne oli Tallinna kaitse, koondati Punalipulise [[Balti LaevastikuLaevastik]]u Sõjanõukogu käsul kõik hävituspataljonid Tallinna lähiümbrusest 1. Eesti jalaväepolku (1. Eesti Kütipolk), komandör kapten [[Mihhail Pasternak]], komissar F. Okk. Ametliku versiooni järgi langesid nii M. Pasternak kui F. Okk [[Peningi sovhoos]]i juures toimunud lahingus 23. augustil. [[Nikolai Karotamm]] kirjutas aruandes ENSV ja [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna linna kaitsmisest]] [[Andrei Ždanov]]ile (Leningradis [[14. september]] [[1941]]), et juba esimeses lahingus polk purustati, komandör ja komissar kadusid jäljetult.
 
== Mälestuse jäädvustamine nõukogude okupatsioonivõimude poolt ==
54 375

muudatust