3. Üksik jalaväepataljon: erinevus redaktsioonide vahel

Üksuse moodustamise ajal [[eesti rahvusväeosad]]e moodustamise algetapis ajavahemikul 26. september ([[ukj]] 9. oktoober) – 9. (ukj 22.) oktoober 1917. aastal kandis väeosa ''Üksiku Tallinna eesti pataljon''i nimetust.

 

9. ([[ukj]] 22.) oktoober – 16. (ukj 29.) oktoober 1917. aastal, kandis üksus nimetust 2. Eesti Polgu üksikpataljon.

 

 

{{tsitaat|''§ 1. Tallinnas asuvast 1390 mehest koosneva eestlaste komando käsen kuni 2. eesti polgu formeerimiseni koondada eraldi pataljoni, kolonel [[Ernst Põdder|Põdder]]i juhatusel. Valmis formeeritud pataljon lugeda asunuks [[Peeter Suure Merekindlus|kindluse garnisoni]] väeosade koosseisu.''||}}

Ajavahemikul 16. (29.) oktoober – 13. (26.) detsember 1917. aastal, kandis üksus nimetust ''Üksik Tallinna eesti polk'' ning allus Tallinna piirkonnas asuva [[Peeter Suure Merekindlus]]e maavägedele, erinevalt moodustatud [[1. Eesti Polk|1.]] ja [[2. Eesti Polk|2. Eesti Polgust]], mis allusid Vene Põhajarinde [[118. jalaväediviis]]ile.

 

Ajavahemikul 13. (26.) detsember 1917. aasta – 5. aprill 1918. aasta kandis väeosa 3. Eesti Jalaväepolgu nimetust.

 

Lühiajaliselt kandis väeosa dislotseerumiskoha [[Võru]] järgi ''3. Võru polgu'' nimetust, 21. novembrist – 30. novembrini 1918. aastal ja ajavahemikul [[30. november]] – [[17. detsember]] 1918. aastal, kandis väeosa nimetust ''3. eesti rahvaväe polk''.

 

1918. aasta novembris moodustati [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] poolt endise 1. Eesti Diviisi baasil Eesti rahvavägi. 21. novembril nimetati rahvaväe tuumikuks olev 1. Eesti Diviis - [[1. Diviis]]iks, mille koosseisu kuulusid kõik rahvaväe sõjaväeosad.

 

Väeosa nimetati '''3. eesti jalaväe polk''', lühidalt 3. jalaväepolk 17. detsembril 1918. aastal ning kandis seda nimetust kogu [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] jooksul kuni [[10. mai]]ni 1920. aastal.

 

 

[[1922]]. aastal viidi Eesti Rahvaväes sõjaväeliste auastmete ja terminite üleviimine Venemaa keisririigi aegsetelt auastmetelt ja terminitelt euroopalikele [[Sõjanduse mõisteid|sõjalistele termin]]itele ning kehtestati euroopalikud [[Sõjaväeline auaste|auastmenimetused]] ja väeüksuste nimetused, 24. novembril 1922. aastal võeti kasutusele termin “[[rügement]]” senise “[[polk|polgu]]” asemel, “[[kompanii]]” senise “[[rood]]u” asemel jne.

Väeüksus kandis ajavahemikul [[22. märts]] 1924. aastal kuni 1. oktoobrini [[1928]]. aastal, pärast liitmist [[Sakala rügement|Sakala rügemendiga]], Sakala rügemendi 3. pataljoni nimetust.

 

Eesti Rahvaväes [[1928. aasta sõjaväereform]]i käigus teostatud reorganiseerimise käigus moodustati seniste isikkoosseisuga komplekteeritud rügementide asemel [[üksikud jalaväepataljonid]], mis sõja alguse korral oleksid täiendatud mobiliseeritavatega ning moodustatud samade numbritega jalaväe''rügementideks''.

 

 

== Vaata ka ==