Redaktsioon: 4. jaanuar 2012, kell 23:12 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. jaanuar 2012, kell 21:37 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust →‎1. Jalaväerügement 1920–1940 Uuem muudatus →
46. rida: ==1. Jalaväerügement 1920–1940== Pärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 1. polgu allüksused [[Narva]]s ja [[Narva-Jõesuu]]s. Sõja lõpule järgnenud demobiliseerimise tulemusel vähenes polk pataljoni suuruseks ning 1920. aasta novembrist oli polgu dislotseerumikohaks [[Narva Hermanni linnus\|Narva Hermanni]] ja [[Jaanilinna kindlus]]. 1921. aastal liideti polguga [[9. Üksik Jalaväepataljon\|9. Jalaväepolgu]] ja [[4. Jalaväepolk\|4. Jalaväepolgu]] III ja IV pataljoniks. Polk [[Eesti piirivalve ajalugu\|täitis kuni 1923. aastani]] [[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond\|piirivalve]] ülesandeid. 1924. aastal reorganiseeriti polk 3 pataljoniliseks. [[1928]]. aastal asutas polk [[polügoon]]i ja suvelaagri [[Kurtna (Illuka)\|Kurtna]]l [[Ida-Viru maakond\|Ida-Viru maakonnas]] [[Illuka vald\|Illuka vallas]]. Pärast [[1934]]. aastat asus polgu üks rood ja ratsaväekomando [[Oru loss]]is, [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]]i suveresidentsis. == Kirjandus ==

1. Jalaväerügement: erinevus redaktsioonide vahel