Kiiu mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Palun oodake - vajab natuke korrastamist
 
Resümee puudub
1. rida:
{{oodake}}
[[Pilt:Kiiu vasallilinnus.jpg|pisi|Kiiu vasallilinnus]]
'''Kiiu mõis''' (''Kida'' või ''Kyda'') oli [[rüütlimõis]] [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Kaasajal jääb kunagine mõis [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu valla]] territooriumile.<ref name="mois"/>
13. rida ⟶ 12. rida:
 
[[17. sajand]]i lõpus mõis [[mõisate reduktsioon|redutseeriti]].<ref name="EHA"/>
 
[[1699]]–[[1907]] moodustas Kiiu koos [[Kolga mõis|Kolga]], [[Kõnnu mõis|Kõnnu]] ja [[Loo mõis]]aga [[fideikomiss]]i.<ref name="Kiiu"/>
 
Tsaar [[Peeter I]] käsul immiteeriti mõis [[1714]]. aastal Christina Catharina Stenbocki tütrepoja krahv [[Gustav Otto Douglas]]e käsutusse.<ref name="EHA"/>
 
16. veebruaril [[1724]] kuulutati Kiiu keiser Peeter I privileegiga [[Stenbock]]ide pärusomandiks. Mõisaomanikuks sai [[Bengt Ludwig Stenbock]] (suri 17371694–1737), viimase surma järel aga tema vend [[Friedrich Magnus Stenbock]] (suri 17451696–1745). Viimaselt päribpäris mõisa tema poeg [[Karl Magnus Stenbock]] (suri 17981725–1798), temalt omakord pojapoeg [[GeorgMagnus GustavStenbock (1780–1816)|Magnus Stenbock]] (suri 18161780–1816). Temalt pärib mõisa poeg [[Magnus Christoph Ludwig Stenbock]] (suri 18491812–1849), temalt aga vennapoeg [[KarlMagnus Stenbock (1804–1885)|Magnus Reinhold Stenbock]] (suri 18851804–1885). [[Fideikomiss]]ijärgseltViimase onpärija viimase pärijaoli tema vennapoegpojapoeg krahv [[ErikEric Stenbock]] (suri 18951860–1895). ErikuEricu surma järel pärib mõisad tema [[lell]] krahv [[Michael Stenbock]] (suri 19101837–1910).<ref name="EHA"/>
 
[[1907]]. aastal ostis [[Wilhelm Nerling]] 350 000 [[rubla]]ga Kiiu [[mõisamaa]]d. Talumaad kinnitati [[1912]]. aastal [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu]] määrusega Michaeli pojale [[Wssewolod Stenbock]]ile.<ref name="EHA"/>
23. rida ⟶ 24. rida:
===Vasallilinnus===
{{vaata|Kiiu vasallilinnus}}
Mungatornina tuntud [[Kiiu vasallilinnus]]est on algupäraselt säilinud kolm alumist korrust. Teine korrus oli kasutusel elukorrusena, kolmakolmas ja neljas korrus kaitsekorrustena. Linnus restaureeriti [[1973]]. aastal, mil lisati ka arvatav neljas korrus ning kolmanda korruse puidust kaitsekäik ehk [[urdaaž]].<ref name="mois"/>
 
===Hilisem hoonestus===
37. rida ⟶ 38. rida:
<ref name="Tamm">Mari Tamm [http://www.sonumitooja.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4165:kiiu-moisa-teopaeev-peeti-paduvihmas&catid=2:artikkel&Itemid=5 "Kiiu mõisa teopäev peeti paduvihmas"] [[Sõnumitooja]] 14. september 2011</ref>
<ref name="EHA">[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16843&ringkond=Tallinn-Haapsalu+KA%3A+M%F5isad&alates=21&ridu=20&hypoteek=22&nr=&k_nr=&aadress=&eesnimi=&perenimi=&fond=&nimistu=&sailik=&asukoht=&kinnistud_nr=132 Kinnistute register. Kiiu mõis]</ref>
<ref name="Kiiu">[http://www.kiiu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=6&Itemid=21 Kiiu mõis]</ref>
}}