Rünnak Pearl Harborile: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 83.187.136.93 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Epp. |
||
11. rida:
[[Pearl Harbor]]i mereväebaasile korraldatud üllatusrünnaku eesmärk oli neutraliseerida [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[USA Vaikse Ookeani Laevastik|Vaikse Ookeani Laevastik]] ning kindlustada sellega Jaapani vägede edukas pealetung loodusvarade poolest rikastesse [[Kagu-Aasia]] piirkondadesse, muuhulgas ka [[Holland]]i, [[Suurbritannia]] ja Ameerika Ühendriikide valdustes olevatele Vaikse ookeani saartele.
Ameerika Ühendriikide ja Jaapani suhted olid olnud pingelised alates [[Mandžuuria]] okupeerimisest Jaapani poolt [[1931]]. aastal, mida Jaapan ise pidas absoluutselt vajalikuks oma majanduslike huvide tagamiseks ja kommunismiohu neutraliseerimiseks piirkonnas. Okupatsioonile ja [[Mandžukuo]] nukuriigi moodustamisele järgnenud rahvusvaheline hukkamõist viis [[1933]] Jaapani lahkumiseni [[Rahvasteliit|Rahvasteliidust]] ja [[1936]] taganemiseni rahvusvahelisest mereväe piiramise lepingust.
Suhted Ameerika Ühendriikide ning selle peamiste liitlaste Suurbritannia ja Hollandiga pingestusid veelgi pärast [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Hiina–Jaapani sõja]] puhkemist [[1937]]. aastal. Ühendriigid heitsid Jaapanile ette imperialistlikke püüdlusi, mida nad püüdsid nii diplomaatiliste kui majanduslike meetmetega takistada. Olukorra lahendamist läbirääkimiste teel takistasid mõlemapoolselt kultuurilised erinevused, seda raskendas ka Hiina-meelsete jõudude domineerimine Ameerika Ühendriikide välisministeeriumis, mille esirinnas seisis riigisekretär [[Cordell Hull]]i erinõunik [[Stanley Hornbeck]]. Ka jaapanlased näitasid üles märkimisväärset kangekaelsust oma majandus- ja julgeolekuhuvide kaitsmisel.
| |||