Komposiitmaterjal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Komposiitmaterjalideks''' nimetatakse kahest või enamast osast – faasist –
==Plastkomposiitmaterjalid==
Plastkomposiitmaterjalideks nimetatakse materjale, mis koosnevad polümeersest maatriksist (põhimaterjalist) ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. Käesoleval ajal valmistab tööstus erinevaid plastkomposiite (klaasplastid, metalloplastid jt.) ja teeb neist konstruktsioonidetaile: raketikeresid, naftatsisterne, lennukipropellereid, torusid, spordiriistu, elektroonika mikroskeeme jt. Tulenevalt klaaskiu väikesest jäikusest on raskelt koormatud konstruktsioonide juures kasutusele võetud boorja süsinikkiudarmatuur, seeläbi saanud võimalikuks valmistada piisavalt jäikasid plastkomposiite, mis ületavad eritugevuse poolest mitteferriidseid metalle.
Eriti efektiivsed on plastkomposiidid tingimustes, kus oluline on minimaalne mass, korrosioonikindlus, orgaaniliste lahustite, õli- ja happekindlus. Armeeritud plastid on head elektri- ja soojusisolaatorid, nad on vibratsioonikindlad ja mittemagnetilised. Nende peamine puudus on suhteliselt madal termopüsivus (tavaliselt temperatuurini 300 °C). Suur armatuuri ja maatriksimaterjali valik koos võimalusega reguleerida laias vahemikus armatuuri mahulist sisaldust komposiidis annavad plastkomposiitidele väga mitmekesised omadused ja avarad kasutusvõimalused.
Plastkomposiitide põhirühmad, lähtudes armatuurist on järgmised:
*klaasplastid;
*boorplastid;
*metalloplastid;
*organoplastid.
|