Jäänukjärv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Jäänukjärv''' on [[järv]], mis on tekkinud [[laht|merelahest]] maapinna tõusmise tagajärjel<ref name=keskkonnaamet>[ Jäänukjärv] www.keskkonnaamet.ee</ref>
 
Jäänukjärve teket soodustavad [[hoovus]]ed<ref name=keskkonnaamet/>, mis kuhjavad lahesuudmesse [[sete|setteid]] ja lõpuks ummistavad selle. Nooremad jäänukjärved saavad suurte [[torm]]ide ajal merest täiendavat vett ja nad ei pruugi olla [[magevesi|mageda veega]], vaid võivad olla [[riimvesi|riimveelised]]<ref name=keskkonnaamet/>.
 
Reeglina on jäänukjärved väga madalad. Pole ime, kui nende suurim sügavus jääb alla meetri. Kuivadel suvedel võivad nad peaaegu täielikult ära kuivada.<ref name=keskkonnaamet/>
 
Ajapikku kujunevad jäänukjärvedest [[madalsoo]]d<ref name=keskkonnaamet/>, mis võivad hiljem isegi [[raba]]studa. Näiteks [[Põlvamaa]]l [[Meelva maastikukaitseala]]l asuv [[Meelva raba]] on tekkinud jäänukjärvede [[soostumine|soostumise]] tulemusena<ref>[http://www.hot.ee/kaja56/meelva.htm Meelva maastikukaitseala]</ref>.
 
Jäänukjärved on [[lind]]udele tähtsad pesitsemis- ja toitumiskohad. Nende rohusaarekestel pesitsevad meeleldi [[sookurg|sookured]], sest läbi vee ei pääse sinna [[rebane|rebased]] ega [[kährikkoer]]ad. Jäänukjärvedes elutsevad [[apteegikaan]]id ja paljud [[putukad]], sealhulgas [[kiil]]id.<ref name=keskkonnaamet/>
 
== Jäänukjärved Eestis ==
 
Tänapäeva Eesti suurimad jäänukjärved on [[Mullutu-Suurlaht|Mullutu-Suurlahest]] moodustunud [[Mullutu järv]] ja [[Suurlaht]].
 
[[Sutlepa meri]] on kõigest paarisaja aasta eest moodustunud jäänukjärv.<ref>[http://www.loodusreisid.ee/?m1=129&m2=132 Loode-Eesti ja Vormsi ekskursiooni tutvustus] www.loodusreisid.ee</ref>
 
[[Nigula looduskaitseala]]l asub 18 ha suurune [[Nigula järv]], mis on jäänuk jääajajärgsest kümnete ruutkilomeetrite suurusest suuremast järvest.
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Järved]]