Vorotan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim |
P kribu |
||
2. rida:
'''Vorotan''' ehk '''Bərgüşad'''<ref>http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96100629&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb</ref> (varem ka '''Orotan'''; [[armeenia keel]]es Որոտան, [[aseri keel]]es ''Bazarçay'') on jõgi [[Taga-Kaukaasia]]s, [[Araks]]i jõe vasakpoolne lisajõgi. Jõe kogupikkus on 178 km, vooluhulk suudmes 21,5 m³/s ning [[valgla]] pindala [[Armeenia]]s ja [[Aserbaidžaan]]is 5650 km², jõe kalle on 16 meetrit kilomeetri kohta.
Jõgi saab alguse [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonna]] põhjaosast Lõuna-Armeenias, voolab 119 km üldjoontes kagu suunas läbi Armeenia ning seejärel 59 km läbi [[Mägi-Karabahhi]], mida peavad enda omaks nii Armeenia kui ka Aserbaidžaan, kuni ühineb [[Iraan]]i piiril Araksiga. Enamajaolt voolab Vorotan mägimaastikus ning läbib mitmes kohas sügavaid [[kanjon]]eid. Selle äärde jäävad [[Sisian]]i ja [[Qubadlı]] linn. Nõukogude ajal rajati jõele kolm veehoidlaga [[hüdroelektrijaam]]a. 1995. aastal kaaluti Vorotani äärsete Tatevi kloostri ja Tatevi Anapati kloostri ümbruskondade lisamist UNESCO ülemaailmse kultuuripärandi nimekirja<ref>http://travelarmenia.org/ru/armenia/dostoprimechatelnosti/173-tatev-monastery/</ref>.
Püüdes tõsta vee hulka [[Sevani järv]]es, rajati 22 kilomeetri pikkune tunnel vee suunamiseks Vorotanist järve. Töö algas 1980. aastail, kuid seiskus [[Mägi-Karabahhi konflikt]]i tõttu 1988. aastal, kui valminud oli 18 km. 2003. aastal lõpetas Armeenia lõpuks Vorotani tunneli ehituse, kuid vesi pole veel järve voolama hakanud.
| |||