Kreeklased: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 14 baiti ,  10 aasta eest
P
resümee puudub
P (r2.7.2) (robot lisas: arc:ܝܘܢܝܐ)
PResümee puudub
'''Kreeklased''' (kreeka keeles ''Έλληνες'', ''Ellenes''), teise nimega '''hellenid''', on [[kreeka keel]]t kõnelev [[rahvas]] [[Kreeka]]s, [[Küpros]]el ja nende naaberaladel. Suur osa neist elab ka [[diasporaa]]s, üle kogu maailma leidub arvukalt kreeka kogukondi. Kokku on kreeklasi maailmas 14-17 miljonit; neist elab Kreekas 10,28 miljonit (2001), [[USA]]s 1,39-3 miljonit (2009), Küprosel 0,79 (2008), [[Austraalia]]s 0,37-0,7 (2006) ja [[Suurbritannia]]s 0,4 miljonit.
 
Juba [[Antiikaeg|antiikajal]] rajasid kreeklased [[koloonia]]id kogu [[Vahemeri|Vahemere]] ümbruses, kuid kreeka asustus keskendus siiski [[Egeuse meri|Egeuse merele]], mille rannikualadel kõneldakse tänini kreeka keelt. 20. sajandi alguseni elasid kreeklased eelkõige [[Kreeka poolsaar]]el, [[Väike-Aasia]] läänerannikul, [[Pontos (riik)|Pontos]]es, [[Egiptus]]es, Küprosel ja [[Konstantinoopol]]is; enamik neist piirkondadest kuulus [[11. sajand]]i lõpul [[Bütsants]]i keisririigi alla ning antiikajal olid seal [[Vana-Kreeka kolooniad|Kreeka kolooniad]].
 
Pärast [[Kreeka-Türgi sõda 1919-1922]] vahetas suur osa Kreeka ja [[Türgi]] elanikest elukohariiki, mistõttu kreeklaste asualaks jäid pea täielikult tänapäevane Kreeka riik ja Küpros. Kreeka kogukondi leidub veel Lõuna-Itaaliast [[Gruusia]]ni ning paljudes kaugemates riikides. Tänapäeval kuulub enamik kreeklasi [[kreeka õigeusu kirik]]usse; Kreeka elanikest on õigeusklikke 98%, [[Islam|muslimeid]] 1,3% ja muid 0.7%.
23 571

muudatust