Redaktsioon: 11. jaanuar 2012, kell 08:33 redigeeri Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust kribu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. jaanuar 2012, kell 08:44 redigeeri eemalda Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust P kribu Uuem muudatus →
2. rida: [[Image:Electron density wave - plasmon excitations.png\| thumb\|350px \|Elektrontiheduse laine levimine metall-dielektrik pinnal. Laengu tiheduse võnkumisi ja seotud elektromagnetlaineid nimetatakse [[Pinnaplasmon polariton\|pinnaplasmon polaritonideks]]. Paremal on näidatud elektrivälja ekspotentsiaalne kahanemine kaugusega.]] [[File:Prism_Coupler.png \| thumb\|350px \|Joonis 1: (a) Kretschmann ja (b) Otto seadistus. Pinnaplasmon ~~polaronide~~polaritonide ergastamine toimub täieliku sisepeegeldumise tingimustes. Mõlemal juhul pinnaplasmonid levivad mööda metall-dielektriku kokkupuutepinda.]] '''Pinnaplasmonid''' on koherentsed [[elektronide]] võnkumised, mis tekivad kahe materjali kokkupuutepinnal, kus suhteline dielektriline läbitavus muudab märki ühest keskkonnast teise (näiteks metall-dielektriku kokkupuutepind). Pinnaplasmonitel on madalam energia kui ruumiplasmonitel ehk plasma võnkumisel positiivsete tuumade suhtes. Kui pinnaplasmonid sidestuvad [[footon]]itega, tekib ergastatud olek, mida nimetatakse pinnaplasmon [[polariton]]iteks. Pinnaplasmon polariton saab levida mööda metallipinda, kuni kogu energia on kas neeldunud või kiirgunud. 11. rida: Pinnaplasmoneid on võimalik ergastada nii elektronide kui ka footonitega. Elektronidega ergastastamiseks tulistatakse metalliosakest elektronidega. Elektroni energia kandub üle [[plasma]] energiale, mis omakorda ergastab pinnaplasmoneid. Footonite sidestamiseks pinnaplasmonitega on vaja kasutada sidestus keskkonda. See on vajalik, et sobitada kokku footoni ja pinnaplasmoni lainevektoreid. Nimelt pole valgusel õhus piisavalt suur impulss plasmonite ergastamiseks. Kretshmanni seadstuse puhul paigutatakse ~~pirsma~~prisma ühele tahule õhuke metallikile, seevastu Otto konfiguratsiooni korral aga prismale hästi lähedale (ca 200nm) (Joonis 1). Võrega sidustamise korral suureneb lainevektori paralleelkomponent vastavalt võrekonstandile, seeläbi sobitatakse lainevektoreid (Joonis 2). Viimane meetod on väga tähtis, et mõista pinnakareduse mõju pinnaplasmonitele. ==Dispersiooniseos==

Pinnaplasmonid: erinevus redaktsioonide vahel