Güroskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Naksitrall (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Naksitrall (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
'''Güroskoop''' on mehaaniline seade, mille abil saab [[impulsimoment]]i arvestades mõõta või säilitada ruumilist orientatsiooni <ref>"[http://demonstrations.wolfram.com/Gyroscope/ Gyroscope]" by Sándor Kabai, [[Wolfram Demonstrations Project]].</ref>. Kiires [[ringliikumine|ringliikumises]] oleval [[ketas|kettal]] või muul [[jäik keha|jäigal kehal]] on [[impulsimoment]], mis mõjub välistele jõududele vastupidises suunas, hoides süsteemi muutumatuna. Kui see seade paigaldada [[kardaanliigend]]ile, võib süsteemi keerates täheldada ringliikumises oleva ketta püsimajäämist esialgsele tasandile.
 
Peale mehaaniliste güroskoopide on muudelgi põhimõtetel töötavaid güroskoope: elektroonilisi, mikrokiipseid, fiiberoptilisi ja äärmiselt tundlikke kvantgüroskoope. Güroskoope kasutatakse navigeerimisseadmetes, seda eriti tingimustes, kus traditsioonilised [[magnetkompass]]id ei tööta, näiteks [[kosmos]]es. Güroskoope saab kasutada lendavate objektide, näiteks [[raadio]] teel juhitavate [[helikopter]]ite või mehitamata [[õhuk]]ite stabiliseerimisel. Veel kasutatakse güroskoopi [[tunnel]]i kaevamisel suunahoidjana.<ref>[http://discovermagazine.com/2009/may/20-things-you-didnt-know-about-tunnels Discover magazine] 20 things you didn't know about tunnels (Number 8).</ref>
 
 
Kõige lihtsamad näited güroskoobi kohta on [[vurr]] ja [[jalgratas]]. Kui rattur viibib jalgrattaga seisuasendis, on ratta peal püsimine väga raske. Kui aga rattur sõidab, hoiab güroskoopmehhanismist tulev jõud ratast kergemini püsti ega lase ratturil niisama kukkuda. Paigalseisev vurr taskaalupunkti peal ei püsi, aga kui vurr [[pöörlemine|pöörlema]] panna, hoiab seade end püsti ja kukub alles siis, kui [[hõõrdejõud|hõõrdejõust]] tingitud kiiruse kadu lõpetab [[güroskoopefekt]]ist tulenevad seadet üleval hoidvad jõud.
35. rida ⟶ 36. rida:
==Ajalugu==
 
Vanima teadaoleva güroskoobilaadse instrumendi ehitas sakslane [[Johann Bohnenberger]], kes mainis seda aastal 1817, kutsudes seda „Masinaks“.<ref>Johann G. F. Bohnenberger (1817) "Beschreibung einer Maschine zur Erläuterung der Gesetze der Umdrehung der Erde um ihre Axe, und der Veränderung der Lage der letzteren" (Description of a machine for the explanation of the laws of rotation of the Earth around its axis, and of the change of the orientation of the latter), [http://www.ion.org/museum/files/File_1.pdf Tübinger Blätter für Naturwissenschaften und Arzneikunde], vol. 3, pages 72&ndash;83.</ref><ref>The French mathematician Poisson mentions Bohnenberger's machine as early as 1813: Simeon-Denis Poisson (1813) "Mémoire sur un cas particulier du mouvement de rotation des corps pesans" [Memoir on a special case of rotational movement of massive bodies], ''Journal de l'École Polytechnique'', vol. 9, pages 247&ndash;262. Available on-line at: http://www.ion.org/museum/files/File_2.pdf .</ref> Seadeldis põhines keerleval massiivsel sfääril. Aastal 1832 arendas ameeriklane [[Walter R. Johnson]] välja sarnase seadeldise, mis põhines keerleval kettal.<ref>Walter R. Johnson (January 1832). [http://books.google.com/books?id=BjwPAAAAYAAJ&pg=PA266-IA2#v=onepage&q&f=false "Description of an apparatus called the rotascope for exhibiting several phenomena and illustrating certain laws of rotary motion"], ''The American Journal of Science and Art'', 1st series, vol. 21, no. 2, pages 265&ndash;280.</ref><ref>Drawings of Walter R. Johnson's gyroscope ("rotascope") were used to illustrate phenomena in the following lecture: E.S. Snell (1856) [http://books.google.com/books?id=fEyT4sTd7ZkC&pg=PA175#v=onepage&q&f=false "On planetary disturbances,"] Board of Regents, ''Tenth Annual Report of the Board of Regents of the Smithsonian Institution....'' (Washington, D.C.: Cornelius Wendell, 1856), pages 175&ndash;190.</ref> Matemaatikute soovitusel õppeseadeldiseks kasutusele võetud mehhanism paelus [[Léon Foucault]]i. 1852. aastal kasutas [[Foucault]] seadeldist [[Maa]] pöörlemise uurimise eksperimentides.<ref>L. Foucault (1852) "Sur les phénomènes d’orientation des corps tournants entraînés par un axe fixe à la surface de la terre — Nouveaux signes sensibles du mouvement diurne" (On the phenomena of the orientation of rotating bodies carried along by an axis fixed to the surface of the earth — New perceptible signs of the daily movement), ''Comptes rendus hebdomadaires des séances de l’Académie des Sciences (Paris)'', vol. 35, pages 424&ndash;427. Available on-line (in French): http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k2992n/f428.image .</ref><ref>Circa 1852, Friedrich Fessel, a German mechanic and former secondary school teacher, independently developed a gyroscope. See: '''(1)''' Julius Plücker (September 1853) "Über die Fessel'sche rotationsmachine", ''Annalen der Physik'', vol. 166, no. 9, pages 174&ndash;177; '''(2)''' Julius Plücker (October 1853) "Noch ein wort über die Fessel'sche rotationsmachine", ''Annalen der Physik'', vol. 166, no. 10, pages 348&ndash;351; '''(3)''' Charles Wheatstone (1864) [http://books.google.com/books?id=CtGEAAAAIAAJ&pg=RA1-PA307#v=onepage&q&f=false "On Fessel's gyroscope"], ''Proceedings of the Royal Society of London'', vol. 7, pages 43&ndash;48.</ref> Just tema andis seadeldisele oma tänapäevase nime, „näha Maa pöörlemist“ (Kreeka keelest ''skopeein'', näha, ''gyros'', ring või pöörlemine).<ref>L. Foucault (1852) ''Comptes rendus...'', vol. 35, page 427.</ref> Maa pöörlemist ümber oma telje oli märgata 8 kuni 10 minuti möödudes. Selle aja sees güroskoobi pöörlev ketas oli justkui oma pöörlemistelge muutnud, ent Maa oli hoopiski end muutumatu güroskoobi all pööranud, põhjustades näiliselt ketta telje muutuse.
 
1860. aastatel [[elektrimootor]]ite kasutusele võtuga sai güroskoopi panna pöörlema automaatselt ning ajaliselt nii kauaks kui tarvis. Valmis esimene gürokompassi prototüüp. Esimese funktsionaalse gürokompassi patenteeris 1904. aastal saksa leiutaja [[Hermann Anschutz-Kaempfe]]. Ameeriklane [[Elmer Sperry]] tuli välja omapoolse variandiga sama aasta lõpus ning peagi avastasid ka teised rahvused leiutise militaarse kasulikkuse.