Hülgepüük: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: ca, de, eo, es, fr, gl, nl, no, pt, zh
sünonüüme
1. rida:
{{viita}}
'''Hülgepüük''' (ka '''hülgeküttimine''', '''hülgejaht''') on [[jahindus]]e haru, mis seisneb [[hüljes]]te küttimises. Ehkki tänapäeval on hülgepüük muutunud teisejärguliseks, on see paljude rahvaste jaoks pikka aega olnud traditsioonilise elulaadi tähtis osa.
 
Hüljeste levialalevila ja eluviisi tõttu on hülgepüük olnud tähtis eelkõige [[põhjarahvad|põhjarahvaste]] seas piirkondades, kus meri talviti [[merejää|jäätub]], mistõttu on võimalik küttida hülgeid [[lahvandus]]te lähedasel jääl. Nii on see [[inuitid|inuittide]] jaoks olnud oluline elatusallikas [[kalapüük|kala]]- ja [[vaalapüük|vaalapüügi]] kõrval. Eestis on hülgepüüki harrastanud peamiselt saarte elanikud, vähemal määral mandri rannarahvas. Tuntud on [[Kihnu]] ja [[Ruhnu]] [[Rannarootslased|rannarootsi]] hülgekütid.
 
Tänapäeval praktiseeritakse hülgepüüki eelkõige viies riigis: kõige ulatuslikumalt [[Kanada]]s (sealse hülgetööstuse suurim turg on [[Norra]]), seejärel [[Namiibia]]s, [[Gröönimaa]]l, Norras ja [[Venemaa]]l. Paljud riigid on seevastu keelustanud nii hülgepüügi kui ka [[mereimetajad|mereimetajate]] püügi laiemalt.