Lähis-Ida: erinevus redaktsioonide vahel

Uruki perioodi nimetatakse ka Sumeri arhailiseks ajastuks ning see hõlmab ajavahemikku u. 4000-3000 eKr. Sellel ajastul oli Mesopotaamia tähtsaimaks keskuseks väga suureks arenenud Uruki linn, mis domineeris kõikide teiste piirkonna asulate üle. Sellesse ajastusse jääb riikide sünd, linnade tormiline areng ja kiilkirja arhailiste vormide kasutuselevõtt. Pronksiaja algus Lähis-Idas. Lõuna-Mesopotaamias toimunud tsivilisatsiooni areng mõjutab kogu Lähis-Ida ja ka kaugemaid piirkondi. Ühiskond muutub üha rohkem organiseerituks ja tekkinud on erinevad ühiskondlikud klassid, mis jaotuvad vastavalt ametitele ning üha enam ka sotsiaalsele nii päritavale kui ka varanduslikule staatusele tuginedes. Uruki ajastu lõpupoolelt pärinev kiilkirjatekst „Ametite nimekiri“ on selgelt hierarhiline ja kogu riigi kõrgeim amet näib kuuluvat nn preester-kuninga funktsioonis ametimehele. Temast allpool on omakorda mainitud kõikvõimalike elualade juhte.<ref name="elualad">[http://www.eao.ee/12pildid/espak_sazonov_despotism.pdf]./</ref> Tekkinud on ka töölistele organiseeritud ja standardiseeritud palgamaksmissüsteemid. Vahel kutsutakse kogu seda ajastut oma pöördelisuse tõttu „Uruki fenomeniks“ ja ka „linnastumise revolutsiooniks“. Varasemalt oletati, et suurte muutuste taga Mesopotaamia kultuuris võis olla uue rahvagrupi sumerlaste sisseränd, kes asusid elama põlisrahva ubaidlaste territooriumile. Kuna aga ühtegi otsest arheoloogilist tõendit teatava teise rahva saabumisest ei ole, siis kaasaegne teadus üldjuhtumil peab sumerlasi Mesopotaamia põlisasukateks. Samas ei saa välistada ka mõne suurema rahvakillu sisserände 4. aastatuhande jooksul.

Varasem käsitsitehtud ja meisterlikult viimistletud keraamika asendub potisseparattal tehtud masstoodanguga. Eriti levinud on aga vormi sees valmistatud savikausid standardsete mahutavustega. Tõenäoliselt jagati kausside standardmõõtude kohaselt ka palgana makstavat toitu kõikvõimalikele töölistele ja ametnikele. Neid kausse kutsutakse viltuse servaga kaussideks. 4. aastatuhande keskpaigaks eKr oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka Süüriasse, Elamisse ning Egiptusesse. Võib oletada, et Egiptus sai mõjutusi Lähis-Idast ning tellised, võimalik et ka kiri ja silinderpitsatid kujunesid osalt Lähis-Ida mõjul. Urukist pärit kaupmehed ja rändurid asutavad oma kolooniaid või kaubavahetusjaamu nagu näiteks Habuba Kabira Eufrati keskjooksul Süüria aladel. Uruki ajastul tulevad kasutusele silinderpitsatid. Uruki linna Eanna rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on saanud üheks Uruki ajastu arhitektuuri peamisteks näidisobjektideks. Kiilkiri tekkis Sumeris u 3300-3200 eKr, samal ajastul tekkis kiri iseseisvalt pisut hiljem tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis. Üheks tuntuimaks kunstiteoseks sellest ajastust on nn Uruki vaas.