Ammoonium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kaarel K (arutelu | kaastöö)
Kaarel K (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
[[Pilt:Ammonium-3D-balls.png|thumb|Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest"]]
'''Ammoonium''' ehk '''ammooniumioon''' (keemiline valem NH<sub>4</sub><sup>+</sup>) on [[ammoniaak|ammoniaagi]] (NH<sub>3</sub>) ja [[vesinik]]u iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv [[ioon]], mis moodustab tavaliselt [[happed|hapetega]] [[amooniumi sooladsool|ammooniumi sooli]]. Ammoonium on ka üldine nimetus positiivselt laetud või protoneeritud amiinidele või kvaternaarsetele ammooniumi [[katioon|katioonidele]], kus üks või rohkem vesiniku aatomeid on asendatud orgaaniliste rühmadega.
 
==Happe-aluse omadused==
Ammooniumi ioon on nõrgalt happeline ning tänu sellele reageerib Brønsted´i [[alus (keemia)|alustega]]. Reaktsiooni tulemusel ammoonium muutubreageerib tagasi laenguta ammoniaagi [[molekul|molekuliks]].
: NH<sub>4</sub><sup>+</sup> + :B<sup>-</sup> → HB + NH<sub>3</sub>
Kui [[ammoniaak]] lahustada vees, tekib reaktsioonil veega tasakaal ja osa ammoniaagist muutub ammooniumi ioonideks.
11. rida:
 
==Ammooniumi soolad==
Ammooniumi katioone leidub erinevates soolades, nagu ammooniumkarbonaat, [[ammooniumkloriid]] ja ammooniumnitraat. Enamik lihtsamaid ammooniumi soolasid lahustuvad kergesti vees. Erandiks on ammooniumheksakloroplatinaat. Ammooniumi soolad [[nitrit|nitriti]] ja perkloraadiga on eriti plahvatusohtlikud. Nendes ühendites on ammoonium redutseerija. Tänu ebatavalisele protsessileLisaks moodustavad ammooniumi ioonid reageerides [[elavhõbe|elavhõbedaga]] ka amalgaame. Sellised ühendid valmistatakse ammooniumi [[lahus|lahuse]] elektrolüüsil elavhõbekatoodiga.<ref name="hull"/> Siiski see ühend pole kuigi püsiv ning laguneb lõpuks, eraldades vesiniku ja ammoniaagi.<ref name="salts"/>
 
==Orgaanilised ammooniumi ioonid==
Vesiniku aatomeid ammooniumi ioonides saab asendada [[alküülrühm|alküülrühmaga]] või mõne muu orgaanilise rühmaga moodustades asendatud ammooniumi[[amiin|amiini]] iooni. Olenevalt lisatud orgaaniliste rühmade arvust kutsutakse saadud ühendit primaarseks, sekundaarseks, tertsiaarseks või kvaternaarseks. Lisatud orgaaniliste ühenditega ammooniumi ühendid on nõrgad happed. Erandiks on kvaternaarsed ammooniumi katioonid.
Näide ammooniumi iooni moodustavast reaktsioonist. Reageerivad [[dimetüülamiin]] (CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>NH ja hape, et saada katioon (CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>NH{{su|b=2|p=+}}.