Ammoonium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
[[Pilt:Ammonium-3D-balls.png|thumb|Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest"]]
'''Ammoonium''' ehk '''ammooniumioon''' (keemiline valem NH<sub>4</sub><sup>+</sup>) on [[ammoniaak|ammoniaagi]] (NH<sub>3</sub>) ja [[vesinik]]u iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv [[ioon]], mis moodustab tavaliselt [[happed|hapetega]] [[amooniumi
==Happe-aluse omadused==
Ammooniumi ioon on nõrgalt happeline ning tänu sellele reageerib Brønsted´i [[alus (keemia)|alustega]]. Reaktsiooni tulemusel ammoonium
: NH<sub>4</sub><sup>+</sup> + :B<sup>-</sup> → HB + NH<sub>3</sub>
Kui [[ammoniaak]] lahustada vees, tekib reaktsioonil veega tasakaal ja osa ammoniaagist muutub ammooniumi ioonideks.
11. rida:
==Ammooniumi soolad==
Ammooniumi katioone leidub erinevates soolades, nagu ammooniumkarbonaat, [[ammooniumkloriid]] ja ammooniumnitraat. Enamik lihtsamaid ammooniumi soolasid lahustuvad kergesti vees. Erandiks on ammooniumheksakloroplatinaat. Ammooniumi soolad [[nitrit|nitriti]] ja perkloraadiga on eriti plahvatusohtlikud. Nendes ühendites on ammoonium redutseerija.
==Orgaanilised ammooniumi ioonid==
Vesiniku aatomeid ammooniumi ioonides saab asendada [[alküülrühm|alküülrühmaga]] või mõne muu orgaanilise rühmaga moodustades
Näide ammooniumi iooni moodustavast reaktsioonist. Reageerivad [[dimetüülamiin]] (CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>NH ja hape, et saada katioon (CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>NH{{su|b=2|p=+}}.
|