Pinnaplasmonid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Random123 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
13. rida:
Pinnaplasmoneid on võimalik ergastada nii elektronide kui ka footonitega. Elektronidega ergastastamiseks tulistatakse metalliosakest elektornidega. Elektroni energia kandub üle [[plasma]] energiale, mis omakorda ergastab pinnaplasmoneid.
 
Footonite sidestamiseks pinnaplasmon polaronidekspinnaplasmonitega on vaja kasutada sidestus keskkonda,. naguSee nt prismat võion võrevajalik, et sobitada kokku footoni ja pinnaplasmoni lainevektoreid. Nimelt pole valgusel õhus piisavalt suur impulss plasmonite ergastamiseks. Kretshmanni katseseadmesseadstuse puhul paigutatakse pirsma ühele tahule õhuke metallikile., seevastu Otto konfiguratsiooni korral aga prismale hästi lähedale (ca 200nm) (Joonis 1). Võrega sidustamise korral suureneb lainevektori paralleelkomponent vastavalt võrekonstandile, seeläbi sobitatakse lainevektoreid (Joonis 2). SellineViimane meetod on väga tähtis, et mõista pinnakareduse mõju pinnaplasmonitele.