Keemia ajalugu Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

*[[Põlevkivikeemia]]. Eesti tähtsaim maavara, [[põlevkivi]], on olnud selleks „mootoriks”, tänu millele on käivitunud keemikute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. Eesti Põlevkivitööstus andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates [[1924]]. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse (õlitööstuse) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat [[põlevkiviõli]]vabrikut.

::Põlevkivikeemia ja -tehnoloogia alase uurimis- ja arendustöö suuremateks uurimisasutusteks kujunesid [[Tallinna Tehnikaülikool]] (TTÜ), ja nõukogude ajal loodud TA [[Keemia Instituut]] ning [[Põlevkiviuurimiseinstituut]]. [[Kerogeen]]põlevkivi [[pürolüüs]]il saadakse põhifraktsioonidena gaas ja õli, kõrvalproduktidena [[fenoolvesi]], [[koks]] ja [[tuhk]]. Esmaste produktide töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku produkti.

**Põlevkivitöötlemise tehased: [[Kiviõli Keemiatööstus]]e OÜ, [[Viru Keemia Grupp]] AS, RAS [[Kiviter]], AS [[Narva Elektrijaamad]] (hiljem [[Eesti Energia]])

**[[Silmet]]. [[1946]] alustati [[Sillamäe|Sillamäel]] "Kombinaadis nr. 7" (praegune tehas Silmet) põlevkivitöötlemise asemel [[uraan]]itöötlemist. [[1970]] algas haruldaste metallide ja [[haruldased muldmetallid|haruldaste muldmetallide]] tootmine. Ka Eesti [[diktüoneemakilt]] kuulub põlevkivide hulka. Diktüoneemakilda lagundamise ja produktidega (võimalik mitmete haruldaste metallide tootmine) seotud uurimistöö toimus TA [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] rikastamisprotsesside sektoris.

#Мартинсон Х.Р. Основные тенденции развития химической науки в Советской Эстонии / АН ЭССР - Таллинн, Валгyс, 1988, 83 с.

#Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakond 1977-1986., Tartu, 1988.