Erinevus lehekülje "Albert Repson" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{vikinda}}{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2008}}
'''Albert Repson''' (''Альберт Густавович Репсон''; [[4. november]] [[1921]]; Moloma küla, praegu [[Oparino rajoon]], [[Kirovi oblast]], [[Venemaa]] - [[22. august]] [[1995]]<ref name="kalm_EE"/> [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane ja [[Eesti NSV]] tööstustegelane.
 
KasvasAlbert Repson kasvas Krasnodaris [[Novo-Estonka]] külas, kus lõpetas külakooli, peale mida õppis 2 aastat [[Armavir]]i keemia-tehnoloogia tehnikumis. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] alguses 1941. aastal mobiliseeriti Punaarmeese, kuid suunati [[tööpataljon]]idesse. Osales kaitseehitiste rajamisel [[Ukraina NSV]]-s [[Rivne oblast]]is ja Põhja-Kaukaasias.
 
1942. saadeti formeeritavasse [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti korpusesse]]. 1943 lõpetas [[Podolski jalaväekooliJalaväekool]]i ning sai leitnandi auastme. Juhtis jalaväeroodu, mis osales praeguse Pihkva ja Leningradi oblasti vallutamises Saksa vägede käest.
 
[[925. Laskurpolk|925.Laskurpolgu]] Repsoni rood osales Laskurkorpuse koosseisus [[29. september|29. septembril|]] [[1944]]. aastal [[Suure Väina dessant|Suure Väina dessandis]] Muhu saarele.
 
Nõukogude Liidu kangelase esitlemistaotluses oli toodud teenetena: {{Tsitaat|"Selles lahingus leitnant Repson sai haavata mõlemast käest, kuid ei rääkinud sellest kellelegi. Oma elu hoidmata, viis ta rühma julgele rünnakule vaenlase vastu platstardi laiendamiseks. Sellel ajal võttis vaenlane ette vasturünnaku ülekaalukate jõududega. Kangelasohvitser, minnes ise kõige ees, tõstis üles roodu, oskusliku tulega ja manöövriga paiskas vaenlase tagasi paanilisse taganemisse. Leitnant Repson jäi rivvi kuni lahingu lõpuni ja oli nõus evakuatsiooniga alles pärast roodukomandöri käsklust. Oma kangelasliku teoga kindlustas ta dessandi maandumise ja saare täieliku vabastamise"||}}
64 835

muudatust