Redaktsioon: 3. jaanuar 2012, kell 20:10 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. jaanuar 2012, kell 06:11 redigeeri eemalda Larus ridibundus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 8709 muudatust +mõningad iluprotseduurid Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:NikolayShvernik.jpg\|thumb\|Nikolai Švernik 1937. aasta mais]] [[Pilt:Н.К. Антипов, Н.М. Шверник.jpg\|thumb\|[[Nikolai Antipov]], [[Jossif Stalin]], [[Sergei Kirov]] ja [[Nikolai Švernik]] (parempoolseim) 1925. aastal]] '''Nikolai Mihhailovitš Švernik''' ([[19. mai]] [[1888]] [[Sankt-Peterburg]] – [[24. detsember]] [[1970]] [[Moskva]]) oli NSV Liidu riigitegelane. == Biograafia == 8. rida: 1927. aastal viidi üle madalamale ametikohale [[Uural]]itesse. Seal tegutses ta kohalikus parteiorganisatsioonis. 1929. aastal, mil Stalin alustas [[industrialiseerimine\|industrialiseerimiskava]] elluviimisega, leidis ta N. Šverniku uue poliitika elluviimisele lojaalne olevat ning suunas ta Moskvasse Metallurgia ametiühingu esimeheks. N. Švernik jätkas samal ajal tõusu ka parteiliinis: temast sai [[ÜK(b)P KK Sekretariaat\|ÜK(b)P KK Sekretariaadi]] [[ÜK(b)P KK Sekretariaadi Organisatsiooniline Büroo\|Orgbüroo]] (hiljem NLKP Keskkomitee Sekretariaat) liige. Muu hulgas oli ta ka [[Üleliiduline Ametiühingute Kesknõukogu\|Üleliidulise Ametiühingute Kesknõukogu]] esimene sekretär 1930. aasta juulist kuni 1944. aasta märtsini. [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal ~~pärast~~, [[~~Nõukogude–Saksa~~Idarinne (Teine ~~sõda~~maailmasõda)\|Nõukogude-Saksa sõja]] alguses vastutas N. Švernik NSV Liidu relvatööstuse evakueerumise eest sisemaale pealetungivate [[Barbarossa plaan\|~~saksla~~Saksa vägede eest]]. [[1946]]. aastal pärast [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe [[Mihhail Kalinin]]i surma, määrati N. Švernik Kalinini ametikohale. Pärast [[Stalin]]i surma 1953. aasta märtsis asendati N. Švernik [[Kliment Vorošilov]]iga, kellest sai nüüd uus NSV Liidu formaalne riigipea. Pärast kõrgelt ametikohalt tagandamist naases N. Švernik tagasi tööle Üleliidulise Ametiühingute Kesknõukokku. 16. rida: [[1956]]. aastal valmistas N. Švernik ette [[Hruštšov]]i kõnet [[NLKP XX kongress]]il, kus mõisteti hukka Stalini isikukultus ja repressioonid. Kuivõrd N. Švernik oli ülesandega hästi toime tulnud, määras Hruštšov ta vastutavaks Stalini poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimisega seotud küsimuste lahendajaks. [[1957]]. aastal sai N. Švernikust taas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi liige. ~~Selles~~Selle ~~organisatsioonis~~liikmena püsis ta kuni [[1966]]. aastani, mil läks pensionile. Nikolai Švernik suri [[1970]]. aastal [[Moskva]]s.

Nikolai Švernik: erinevus redaktsioonide vahel