Redaktsioon: 3. jaanuar 2012, kell 21:43 redigeeri Kairi koppel (arutelu \| kaastöö) 29 muudatust P →‎Aktiini polümerisatsiooniastet mõjutavad valgud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. jaanuar 2012, kell 21:53 redigeeri eemalda Kairi koppel (arutelu \| kaastöö) 29 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: {{vikinda}} '''~~Aktiini filamendid~~Aktiinifilamendid''' (ehk mikrofilamendid) on [[eukarüootne rakk\|eukarüootsete rakkude]] [[tsütoskelett\|tsütoskeletis]] leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid. Nad on oma funktsioonilt äärmiselt mitmekülgsed, võttes osa raku liikumisest ja kuju muutmisest. [[Pilt:Actin with ADP highlighted.png\|pisi\|G-aktiin]] 17. rida: Enamikul loomsetel rakkudel on aktiinifilamente kõige rohkem [[plasmamembraan\|plasmamembraani]] vahetus läheduses, selle all, moodustades seal tiheda võrgustiku. Seda piirkonda tsütoplasmast nimetatakse [[raku korteks\|raku korteksiks]] (''cell cortex'') vôi ka [[kortikaalne tsütoplasma\|kortikaalseks tsütoplasmaks]]. See annab rakupinnale teatud mehaanilised omadused, millega on võimalik säilitada vôi muuta kuju. Kortikaalse tsütoplasma paksus varieerub eri rakutüüpidel. [[erütrotsüüt\|Erütrotsüütides]] on kortikaalsed aktiinifilamendid seotud rakumembraanile valkude [[spektriin]] ja [[anküriin]] vahendusel. Neile sarnaseid valke leidub enamikus selgroogsete loomade rakkude kortikaalses tsütoplasmas. Kortikaalsed aktiinifilamendid võivad omakorda olla organiseeritud väga erineval moel. Nad võivad olla: paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku [[mikrohatud\|mikrohattusid]] ja [[filopood\|filopoode]]. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud sama polaarsusega ja paiknevad tihedalt üksteise lähedal, (~~10-20~~10–20 nm) kimpudena. Aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud [[fimbriin]], [[villiin]] ja [[a-aktiniin]]. kontraktiilsete struktuuridena, näiteks [[stressi fiibrid\|stressi fiibrites]] ja [[aktiini rõngas]]. Stressi fiibrid on iseloomulikud rakkudele, mis kinnituvad [[substraat\|substraadile]]. Kui rakk tuleb substraadilt lahti (näiteks siis, kui algab [[mitoos]]), siis stressi fiibrid kaovad. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub [[tsütokinees\|tsütokineesi]] ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk [[müosiin]]. geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele, põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on [[filamiin]]. ===Mikrohatud=== Hulkraksete organismide rakkude sõrmekujulised väljakasvud. Moodustise teljeks on membraaniga valkude vahendusel ([[müosiin]] I) seotud ~~20-30~~20–30-st aktiinifilamentidist koosnev kimp. Aktiinifilamente seovad omavahel samuti valgud (fimbriin ja villiin). Filamendid on orienteeritud (+) otsaga hatu tipu suunas. Mikrohatud moodustuvad vedela keskkonnaga piirnevatel rakkudel ja katavad näiteks soole [[epiteelrakk\|epiteelirakke]]. Pikkus 0~~.5-10~~,5–10 µm, diameeter 100 nm. Igal rakul võib esineda tuhandeid hattusid. Funktsiooniks on toitainete transport. Väljakasvud suurendavad oluliselt soole pinda. ===Aktiini rõngas=== 28. rida: ==Aktiini polümeriseerumise regulatsioon== Rakkudes esinevad mitmesugused valgud, mis seostuvad aktiiniga ja soodustavad või pärsivad aktiini polümeriseerumist. Arvestades, et Kk (kriitiline kontsentratsioon) G-aktiini jaoks on 0.,1 µM, aktiini kontsentratsioon tsütosoolis 0.,5 mM, peaks rakkudes tavaliselt esineva soolade kontsentratsiooni juures kogu aktiin olema polümeriseerunud, tegelikkuses on aga ~40% polümeriseerumata. Vaba aktiini kontsentratsioon ''in vivo'' on väga kõrge ~~~50-200~~50–200 µM. Selle põhjuseks on valk [[tümosiin]] (MW 5000, 0.,55 mM), mis seostub ATP G-aktiiniga ja takistab monomeeride polümeriseerumist. Et polümeriseerumine muutuks teatud tingimustes võimalikuks, esineb rakkudes täiendav aktiiniga seostuv valk [[profiliin]] (15 000 MW), mis on seotud monomeeride (+) otsa külge. Profiliiniga seotud monomeer seostub kergesti aktiinifilamendi (+) otsale ja pärast seostumist profiliini molekul eraldub. Profiliini kontsentratsioon rakkudes võib tõusta näiteks väljast saabuva signaali toimel. Signaal vabastab profiliini seosest rakumembraani fosfolipiididega. [[Pilt:Profilin actin complex.png\|pisi\|Profiliin (sinine) seostununa aktiiniga (roheline)]] 58. rida: ==Kasutatud kirjandus== Evi Padu. Rakubioloogia I. ~~Tsütoskelett.ppt.~~Slaidid ~~Evi Padu~~"Tsütoskelett" Sulev Ingerpuu. Rakubioloogia II. ~~Mikrofilamendid.doc.~~Slaidid ~~Sulev Ingerpuu~~"Mikrofilamendid" Molekulaarne rakubioloogia. Maimets, 1999 *Molecular Cell Biology. Lodish, 2000 [[id:Mikrofilamen]]

Aktiinifilamendid: erinevus redaktsioonide vahel