PIC: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P teisaldas lehekülje PIC mikrokontroller pealkirja PIC alla: parema idee saabumiseni |
PResümee puudub |
||
9. rida:
PIC on Harvardi arhitektuuriga mikrokontroller, mis tähendab, et kood ja andmed on eraldatud erinevatesse mäludesse. Ainsaks erandiks on 32-bitised PIC mikrokontrollerid, kus kood ja andmed on samas mälus ning mis kasutavad Von Neumanni arhitektuuri. Kuna PIC on RISC tüüpi käsustikuga, siis üksikud käsud teevad korraga vähe muutusi. Seetõttu on sellel kõikide käskude suurus baitides alati sama ning suurema osa käskude täitmiseks kulub enamasti üks tsükkel, välja arvatud käskude puhul, mis muudavad järgmise tõlgendatava käsu asukohta, näiteks hüppekäskude puhul.
PIC kasutab ühte vaheregistrit W0, mis osaleb väga paljudes erinevates käskudes automaatselt ning mida ei saa asendada käsus teise registriga. Kõik RAM piirkonnad on tegelikult nagu registrid, mida saab kasutada käskudes nii sisendi kui väljundi jaoks. Isegi riistvara kontrollimise registrid on paigutatud andmemälu piirkonda.
PIC'i pinu, kus hoitakse funktsioonide väljakutsumisahela talletamiseks tagasipöördumisaadresse, on riistvaraline ning asub eraldi andmemälust. Kuna PIC seeriani 18 ei olnud võimalik käskudega riistvaralist pinu otse muuta ega lugeda, kuid alates seeriast 18 on see võimalik.,
41. rida:
PIC'i käsustik jaguneb umbes järnevalt <ref name="picjaotus1">{{cite web|url=http://www.mikroe.com/eng/chapters/view/10/chapter-9-instruction-set/|title=PIC Microcontrollers - Chapter 9: Instruction Set}}</ref>:
* Andmete ülekande käsud, mille abil saab liigutada andmeid ühest registrist teise või siis registrist vaheregistrisse W või vastupidi.
* Aritmeetilised ja loogika käsud,
* Tehted kindlate bittidega, mille abil saab teatud biti väärtust muuta (BCF ja BSF).
* Hüppefunktsioonid, mis võivad kasutada pinu või mitte ning sõltuda eelnevate käskude tulemustest.
56. rida:
Algne PIC mikrokontroller ehitati 1975. aastal General Instruments'i poolt. Esimene PIC ei olnud mõeldud iseseisvaks protsessoriks, vaid seda kasutati selleks, et mõned sisend-väljund operatsioonid nende 16-bitisest põhiprotsessorist CP1600 ümber tõsta, kuna CP1600 oli just nendes operatsioonides väga aeglane <ref name="picajalugu1">{{cite web|url=http://www.mcuspace.com/History.html|title=History of Microchip Technology}}</ref>. Algselt oli lühendi PIC tähendus "Programmable Interface Controller", kuid üsna varsti muudeti see ümber ning uueks tähenduseks sai "Programmable Intelligent Computer".
1989. aastal müüs General Instruments oma mikrokontrolleritega tegeleva osakonna maha ning see hakkas tegutsema nime Microchip Technology all. PIC oli üks
1992. aastaks oli müügil juba kuus erinevat PIC varianti. Neli neist olid 12-bitiste käskudega, seeriast PIC16C5x. Müügil oli ka üks 14-bitiste käskudega mikrokontroller PIC16C71. See oli esimene mudel, mis sisaldas endas analoog-digitaalmuundurit ning võimalust kasutada katkestusi. Veel oli neil müügil üks 16-bitiste käskudega PIC17 seeria mudel PIC17C42, kuid kuna PIC17 seeria erines oluliselt varasematest, siis väga paljud ei läinudki PIC16 pealt üle PIC17 peale.
| |||