Narva Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Narva Ristija Johannese kirik''', eestipäraselt '''Narva Jaani kirik''' ehk '''Narva Rootsi Toomkirik''' (nimetus "Püha Apostel Johannese kirik" on ekslik) on kirik, mille ajalooline aadress [[Narva]] 1944. aasta märtsipommitamistes hävinud vanalinnas oli Viru 18.

Kiriku hoone on laotud [[paekivi]]st. Hoone välisseintes domineerivad kaheastmelised [[tugipiilarid]]. Kiriku kaheastmeline katus ületab peaaegu pooleteistkordselt seinte kõrguse. Kompaktse kirikuruumi [[ristvõlvislik]] ja aknad on teravkaarsed. Võlvitugedeks kasutatud ülevalt ahenevad [[ümarpiilar]]eidid, lõppevadmis lõpevad lihtsate nelinurksete [[kapiteel]]idega, meenutasid [[Gooti stiil|gootikat]], vaid selle vahega, et neil on kõrged plokkbaasid, mille vormi propageeritakse juba 16. sajandi arhitektuuritrakataatides.

[[1690]]. aastal remonditi kirikut uuesti nii seest, kui ka väljast. [[1691]]. aastal pealepärast remonti avati kiriku juures [[seek]] (pansionaat) 18 elatunud koguduseliikmele.

[[1704]]. aastal vallutas [[Peeter I]] Narva. Kirik muudeti [[vene õigeusu kirik]]uks, ning pühitsetaksepühitseti [[Aleksander Nevski]]le ja antakseanti [[Narva polk|Narva polgu]] kirikuks,. ningÕigeusu toimibkirikuna õigeusutegutses kirikunasee kuni [[29. juuni]]ni [[1708]], mil jumalateenistused viiakseviidi üle avatud [[Narva Issandamuutmise katedraal|Issandamuutmise katedraali]], mis enne Narva vallutamist oli kuulunud saksa kogudusele ja kandis neil aastatel nime [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik]] ehk Jaani kirik. Toomkirik aga suletaksesuleti.

[[1718]]. aastal lubatakselubati [[1708]]. aastal küüditatutelküüditatud sakslastel ja rootslastel tagasiNarvasse Narva tullanaasta. Kuna saksa kogudusel puudubpuudus kirik, antakseanti [[1733]]. aastal kirik üle luterlikule saksa kogudusele ning [[1734]]. aaastal pealePärast remonti pühitsetaksepühitses pastor [[Caspar Matthias Rodde]] pooltselle [[1734]]. aastal '''Ristija Johannese kirikuks''' ehk saksa '''Jaani kirikuks'''.

Uuemates ajaloo kirjutistesajalookirjutistes on levima hakkanudhakanud viga kiriku nimes, nimelt: Narva saksa Jaani kirik ei ole kunagi olngud ''Püha apostel Johannese kirik''. Aleksander Nevski kirik, endine Toomkirik, pühitseti ümber Ristija Johannese nime kandvaks kirikuks, vt.<ref>Vt H. J. Hansen, "''Geschichte der Stadt Narva"'', 1858.''</ref>

Kirikus oli järjekordne tulekahitulekahju [[23. aprill]]il [[1747]]. Põles [[kirikutorn]], mis taastati [[1774]]. aastal. Taastamistööd toimusid linna ehitusmeistri [[Henric Wilhelm Zappe]] juhtimisel. [[1789]]. sai kirik varaklassitsistlikus stiilis tornikiivri koos kullatud muna ja ristiga.

1849–1850 toimub kirikus [[kapitaalremont]], torni katuse kaetikattis uuesti ehitusmeister [[Abram Guljuškin]]i poolt, torni remont jätkus [[Mattias Haljala]] juhtimisel. Muna ja risti kuldas meister [[Henrich Karl Zeele]]. Kogu kiriku remonti juhis [[Johan Zappe]].

[[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1850]]. aastal avati kirik uuesiuuesti kogudusele kasutamiseks, kuid remont lõppes täielikult alles 1854. aastal .

[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal sai kirik kahjustada bolševike suurtükitulest, kuid taastati pealepärast vabadussõjasõja lõppu.