7. Eesti Laskurdiviis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{Väeüksus
'''7. Eesti laskurdiviis''' ([[vene keel|vene]] ''7-ая Эстонская стрелковая дивизия''), oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Punaarmee]] koosseisus olnud [[8. Eesti Laskurkorpus]]e allüksus.
|nimi= 7. Eesti Laskurdiviis
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg= 1941 – 1945
|riik=[[NSV Liit]][[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]]<br> [[Eesti NSV]] [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|25px]]
|kuuluvus=[[8. Eesti Laskurkorpus]]
|haru=
|liik=
|ülesanne=
|suurus=[[diviis]]
|praegune_ülem=
|lahingud=
|ülemad=
|märkimisväärsed_ülemad= [[alampolkovnik]] [[Karl Kanger]]<br />[[polkovnik]] [[August Vassil]]<br />[[kindralmajor]] [[Karl Allikas]]
|tähtpäevad= [[9. oktoober]] 1941, lahingulipu annetamine
}}
'''7. Eesti laskurdiviisLaskurdiviis''' ([[vene keel|vene]] ''7-ая Эстонская стрелковая дивизия''), oli [[Teine maailmasõda|TeiseTeine maailmasõja]] ajal [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] koosseisus olnudformeeritud põhiliselt eestlastest koosnev rahvusväeosa, [[8. Eesti Laskurkorpus]]e allüksuskoosseisus.
{{Sisukord paremale}}
 
25. septembril 1942 moodustati sellest7. ja [[249. Eesti Laskurdiviis]]ist [[8. Eesti Laskurkorpus]]. Korpus saadeti laiali [[28. juuni]]l [[1945]]. Aktiivselt tegutses korpusEesti Laskurkorpus, mille osa oli 7. Eesti Laskurdiviis 7. novembrist 1942 kuni 9. maini 1945.
[[18. detsember|18. detsembril]] [[1941]] tuli [[Uurali Sõjaväeringkond|Uurali Sõjaväeringkonnale]] NSVL-i Riiklikust Kaitsekomiteest (GKO) käsk alustada 25. detsembril 1941 7. Eesti Laskurdiviisi formeerimist isikkoosseisuga 11 618 inimest. Seda võib lugeda ka nn Rahvuskorpuse uuestisünni päevaks. 19. detsembril saatis [[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat]] [[EK(b)P Keskkomitee]]le ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]le direktiivi, milles anti korraldus 7. Eesti laskurdiviisi formeerimiseks. Diviisi formeerimise täpse asukoha määramine jäeti Uurali Sõjaväeringkonna juhtkonna otsustada.<ref> "Korpusepoisid" lk 81.</ref>
 
25. septembril 1942 moodustati sellest [[8. Eesti Laskurkorpus]]. Korpus saadeti laiali [[28. juuni]]l [[1945]]. Aktiivselt tegutses korpus mille osa oli 7. Eesti Laskurdiviis 7. novembrist 1942 kuni 9. maini 1945.
 
22. oktoobril 1944 – omistati diviisile Tallinna nimetus.
10. rida ⟶ 26. rida:
 
28. juunil 1945 nimetati diviis ümber 118. Punalipuliseks Tallinna Kaardiväelaskurdiviisiks (''118-я гвардейская Эстонская стрелковая Таллиннская Краснознаменная дивизия'').
 
==Juhtkond ja koosseis==
== ;Diviisiülemad ==:
*alampolkovnik [[Karl Kanger]]
*polkovnik [[August Vassil]] ([[30. september]] [[1942]] – [[5. jaanuar]] [[1943]])
*kindralmajor [[Karl Allikas]] ([[6. jaanuar]] [[1943]] – [[9. mai]] [[1945]])
;Diviisi staabiülemad:
 
== Formeerimisest ==
[[18. detsember|18. detsembril]] [[1941]] tuli [[Uurali Sõjaväeringkond|Uurali Sõjaväeringkonnale]] NSVL-i Riiklikust Kaitsekomiteest (GKO) käsk alustada 25. detsembril 1941 7. Eesti Laskurdiviisi formeerimist isikkoosseisuga 11 618 inimest. Seda võib lugeda ka nn Rahvuskorpuse uuestisünni päevaks. 19. detsembril saatis [[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat]] [[EK(b)P Keskkomitee]]le ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]le direktiivi, milles anti korraldus 7. Eesti laskurdiviisi formeerimiseks. Diviisi formeerimise täpse asukoha määramine jäeti Uurali Sõjaväeringkonna juhtkonna otsustada.<ref> "Korpusepoisid" lk 81.</ref>
 
Eesti laskurdiviisi isikuline koosseis tuli direktiivi kohaselt komplekteerida Eesti NSV kodanikest (tegelikkuses Eesti Vabariigi kodanikest) - kutsealustest, reservväelastest, tegevarmee ja tagala väeosades teenivatest sõjaväelastest ning sõjaväehaiglatest saabuvatest sõjameestest. NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat andis välja direktiivi, mille kohaselt kõik vastavas vanuses eestlased ja Eesti NSV kodanikud kuulusid eesti väeosadesse saatmisele. Ohvitserkond tuli personaalselt välja valida eestlaste ja ka teiste rahvuste esindajate hulgast, kes valdasid eesti keelt. 7. jaanuaril 1942. aastal määras Uurali Sõjaväeringkonna Sõjanõukogu oma direktiiviga 7. eesti laskurdiviisi formeerimise kohaks [[Sverdlovski oblast]]i. Nüüd algas töö eestlaste väljaselgitamiseks ja väekoondise asukohta saatmiseks. Seda tegid sõjaväeringkondade juhtimisel tegutsevad komisjonid, kuhu tavaliselt kuulusid Kaitse Rahvakomissariaadi, EK(b)P Keskkomitee, Rahvakomissaride Nõukogu ja vastava sõjaväeringkonna esindajad.
 
Eraldati mehed kellel oli "kahtlane" minevik. Alanud formeerimise ja kahtlase elemendi välja selgitamine, mis kestis kuni veebruari kuuni, kokku saadi nimekirjadesse ligikaudu 30000 meest.
Nimeliselt oli küll tegemist Rahvusliku väeosaga, aga siiski usaldamatusest eestlaste vastu oli Laskurdiviisis ka palju venelasi, Venemaa eestlasi ja teisi suureNSV SotsialistlikeLiidu Riikide Liiduliiduvabariikide esindajaid. Eelkõike poliit- ja teistel juhtivatel kohtadel, hinnati tõsiselt parteilist kuuluvust ja kommunismi [[ideoloogia]] järgimist.
 
{{vaata|Eestlased tööpataljonides}}
166. rida ⟶ 191. rida:
|-
|}
 
== Diviisiülemad ==
* [[Karl Kanger]]
* [[August Vassil]] ([[30. september]] [[1942]] – [[5. jaanuar]] [[1943]])
* [[Karl Allikas]] ([[6. jaanuar]] [[1943]] – [[9. mai]] [[1945]])
== Diviisi komissarid ==
*[[August Sipsakas]]
 
== Viited ==
187. rida ⟶ 205. rida:
[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Nõukogude Armee]]
[[Kategooria:Eesti NSV]]
 
[[Kategooria:Eesti NSV poliitika]]
[[en:7th Rifle Division (Soviet Union)]]
[[ru:7-я стрелковая дивизия (2-го формирования)]]