Vikipeedia

Moskva-Leedu sõda (1500–1503): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
9. rida:
|koht= Leedu Suurvürstiriigi idaosa
|tulemus= Leedu Suurvürstiriik kaotas 1/3 oma maadest Moskva Suurvürstiriigile
|osaline1= [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik]],<br> [[Vana-Liivimaa]]
|osaline2= [[Moskva Suurvürstiriik]], [[Pihkva Vürstiriik]]<br> [[Kaasani khaaniriik]]
|väejuht1= Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksandras]], ordumeister [[Wolter von Plettenberg]]
|väejuht2= Moskva suurvürst [[Ivan III]], vojevood [[Daniil Štšenja]]
|jõud1=
18. rida:
|kaotused2=
}}
'''Teine Moskva-Leedu sõda''' peeti aastatel [[1500]]–[[1503]] [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] ja [[Leedu, suurvürstiriikVene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiSuurvürstiriigi]] ning selle liitlaste [[Vana-Liivimaa]] ja [[Poola Kuningriik|Poola kuningriigi]] vahel.
 
== Eellugu ja sõja algus ==
Moskva-Leedu sõda oli sõda ühelt poolt Moskva Suurvürstiriigi ja teiselt poolt Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi ning selle liitlase Vana-Liivimaa vahel, mille kutsus esile esimese püüd territoriaalsele ekspansioonile. Pärast põhjavene maade ühendamist ja tsentraliseeritud vene riigi tugevdamist kerkis Moskva vürstiriigi ette küsimus läänevene maade ühendamisest, mis olid Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi kontrolli all. Võitlus Moskva ja Leedu, suurvürstiriikideVene ja Žemaitija Suurvürstirigi vahel läänevene maade pärast põhjustas rea vene-leedu sõdu XV—XVI sajandil. Vene-Leedu sõda aastatel 1500–1503 oli järjekorras teine.
[[Pilt:Ivan III of Russia.jpg|thumb|left|[[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] suurvürst Ivan III]]
[[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|thumb|240px|Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini]]
[[Pilt:Aleksander Jagiellonczyk.jpg|thumb|left|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst ja Poola kuningas Aleksander. [[Jan Matejko]] maal.]]
Esimene Moskva-Leedu sõda (1487–1494) lõppes enamuse Verhovski vürstiriikide territooriumite ühendamisega Moskva vürstiriigiga; [[Smolensk]] jäi siiski Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi valdusesse. Leedu Suurvürstiriigis algas õigeusklike[[õigeusk]]like religioosne tagakiusamine [[katoliku kirik|katoliiklaste]] poolt. Läänevene vürstid hakkasid otsima kaitset Moskva vürstiltsuurvürstilt Ivan III-lt. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürsti Aleksandrase katse pöörata katoliiklaseks oma naine Jelena (Ivan III tütar) kutsus esile Ivan III rahulolematuse, ja ta hakkas võtma oma teenistusse ülejooksikuid.▼
 
==Sõjategevus==
▲Esimene Moskva-Leedu sõda (1487–1494) lõppes enamuse Verhovski vürstiriikide territooriumite ühendamisega Moskva vürstiriigiga; Smolensk jäi siiski Leedu valdusesse. Leedu Suurvürstiriigis algas õigeusklike religioosne tagakiusamine katoliiklaste poolt. Läänevene vürstid hakkasid otsima kaitset Moskva vürstilt Ivan III-lt. Leedu suurvürsti Aleksandrase katse pöörata katoliiklaseks oma naine Jelena (Ivan III tütar) kutsus esile Ivan III rahulolematuse, ja ta hakkas võtma oma teenistusse ülejooksikuid.
Aprillis [[1500]] läksid Ivan III alluvusse vürstid Semjon Ivanovitš Belski, Vassili Ivanovitš Šemjatšitš ja Semjon Ivanovitš Možaiski, koos oma valdustega, mis moodustasid märkimisväärse territooriumi Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi idaosas, koos linnadega [[Belaja]], [[Novgorod-Severski]], [[Rõlsk]], [[Radogoš]], [[Starodub]], [[Gomel]], [[Tšernigov]], [[Karatšev]], [[Hotiml]]. Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik nõudis maade tagastamist, Ivan III keeldus ja otsustas, mitte ootama jäädes Leedu, Vene ja Žemaitija sõjaväe rünnakuid, mais [[1500]] alustada loode-, lääne- ja edelasuunal sõjategevust.
 
Edelasuunal hõivasid vene väed vojevood Jakov Zaharitš Koškini juhtimisel [[Brjansk]]i, [[Mtsensk]]i ja [[Serpeisk]]i, mille vürstid tulid Ivan III poole üle. Alistusid linnad Gomel, Novgorod-Severski, Tšernigov, [[Potšep]], Rõlsk ja teised. Venelaste poole läksid üle vürstid Trubetski ja Mosalski.
Aprillis [[1500]] läksid Ivan III alluvusse vürstid Semjon Ivanovitš Belski, Vassili Ivanovitš Šemjatšitš ja Semjon Ivanovitš Možaiski, koos oma valdustega, mis moodustasid märkimisväärse territooriumi Leedu Suurvürstiriigi idaosas, koos linnadega Belaja, Novgorod-Severski, Rõlsk, Radogoš, Starodub, Gomel, Tšernigov, Karatšev, Hotiml. Leedu Suurvürstiriik nõudis maade tagastamist, Ivan III keeldus ja otsustas, mitte ootama jäädes Leedu sõjaväe rünnakuid, mais [[1500]] alustada loode-, lääne- ja edelasuunal sõjategevust. Edelasuunal hõivasid vene väed vojevood Jakov Zaharitš Koškini juhtimisel Brjanski, Mtsenski ja Serpeiski, mille vürstid tulid Ivan III poole üle. Alistusid linnad Gomel, Novgorod-Severski, Tšernigov, Potšep, Rõlsk ja teised. Venelaste poole läksid üle vürstid Trubetski ja Mosalski. Läänesuunal hõivasid väed endise Kaasani khaani Mahmed-Amini ja vojevood Juri Zaharitš Koškini juhtimisel Dorogobuži. Sinna liikusid ka teised vene väed Daniil Vasiljevitš Štšenja, Vassili Ivanovitš Šemjatšitši, Jakov Zaharitš Koškini ja Semjon Starodubski juhtimisel. Ühinenud vene väed Daniil Vasiljevitš Štšenja juhtimisel liikusid Smolenski alla, mis oli leedu vägede kaitse keskus Konstantin Ivanovitš Ostrožki juhtimisel. 14. juulil [[1500]] põhjustasid vene väed lahingus Vedroša jõel leedulastele hävitava lüüasaamise, kes kaotasid ligi 8000 meest langenutena; vürst Konstantin Ivanovitš Ostrožki langes vangi.
 
Läänesuunal hõivasid väed endise [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] Mahmed-Amini ja vojevood Juri Zaharitš Koškini juhtimisel Dorogobuži. Sinna liikusid ka teised vene väed Daniil Vasiljevitš Štšenja, Vassili Ivanovitš Šemjatšitši, Jakov Zaharitš Koškini ja Semjon Starodubski juhtimisel. Ühinenud vene väed Daniil Vasiljevitš Štšenja juhtimisel liikusid Smolenski alla, mis oli Leedu, Vene ja Žemaitija sõjavägede kaitse keskus Konstantin Ivanovitš Ostrožki juhtimisel. 14. juulil [[1500]] põhjustasid vene väed lahingus [[Vedroša]] jõel Leedu, Vene ja Žemaitija sõjaväe hävitava lüüasaamise, kes kaotasid ligi 8000 meest langenutena; vürst Konstantin Ivanovitš Ostrožki langes vangi.
Pärast lahingut Vedroša jõel jätkasid venelased võitudega: 6. augustil võttis J. Z. Koškin Putivli, 9. augustil võttis Andrei Fjodorovitš Tšeljadnin loodesuunal Toropetsi, aga Moskva suurvürsti liitlane Krimmi khaan Mengli I Girei rüüstas Leedu Suurvürstiriigi lõunaosa, tema pojad võtsid ja põletasid Hmelniki, Kremenetsi, Bresti, Vladimiri, Lutski, Brjaslavli ning viisid sealt palju vange.▼
 
▲Pärast lahingut Vedroša jõel jätkasid venelased võitudega: 6. augustil võttis J. Z. Koškin Putivli[[Putivl]]i, 9. augustil võttis Andrei Fjodorovitš Tšeljadnin loodesuunal Toropetsi[[Toropets]]i, aga Moskva suurvürsti liitlane Krimmi khaan [[Mengli I Girei]] rüüstas Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi lõunaosa, tema pojad võtsid ja põletasid Hmelniki[[Hmelnik]]i, Kremenetsi[[Kremenets]]i, Bresti[[Brest]]i, Vladimiri[[Vladimir]]i, Lutski[[Lutsk]]i, Brjaslavli[[Brjaslavl]]i ning viisid sealt palju vange.
21. juunil [[1501]] astus Leedu poolel sõtta Vana-Liivimaa. 27. augustil lõid Liivimaa väed Wolter von Plettenbergi juhtimisel vene vägesid Seritse jõel ning 8. septembril võtsid Ostrovi. Siiski pidid nad alanud epideemia tõttu taganema. Ka leedu vägi läks rünnakule, kuid ei suutnud võtta Opotška linna. ▼
 
▲21. juunil [[1501]] astus Leedu, Vene ja Žemaitija poolel sõtta Vana-Liivimaa. 27. augustil lõid Liivimaa väed Wolter von Plettenbergi juhtimisel vene vägesid [[Seritse]] jõel ning 8. septembril võtsid Ostrovi[[Ostrov]]i. Siiski pidid nad alanud epideemia tõttu taganema. Ka leeduLeedu, Vene ja Žemaitija vägi läks rünnakule, kuid ei suutnud võtta Opotška[[Opotšk]]a linna.
Sügisel läksid vene väed pealetungile nii Liivimaal kui ka Leedus, saavutades rea võite (D. V. Štšenja rüüstas Liivimaa kirdeosa ja märkimisväärset osa Eestist, venelased võitsid sakslasi Helme linnuse juures, leedulasi Mstislavli lahingus, kuigi linna ennast võtta ei õnnestunud). Suurhordi vägede rünnak sundis Ivan III paiskama sinna vene vägesid põhjast. Vene vägede ja Krimmi khaaniriigi liitlasvägede ühendatud jõududega löödi rünnak tagasi.▼
 
▲Sügisel läksid vene väed pealetungile nii Liivimaal kui ka Leedus, saavutades rea võite (D. V. Štšenja rüüstas Liivimaa kirdeosa ja märkimisväärset osa Eestist, venelasedvene väed võitsid sakslasiorduvägesi [[Helme linnuselinnus]]e juures, leedulasiLeedu, Vene ja Žemaitija vägesi [[Mstislavli lahinguslahing]]us, kuigi linna ennast võtta ei õnnestunud). Suurhordi[[Suurhord]]i vägede rünnak sundis Ivan III paiskama sinna vene vägesid põhjast. Vene vägede ja Krimmi khaaniriigi liitlasvägede ühendatud jõududega löödi rünnak tagasi.
[[1502]]. aasta jooksul proovis Liivimaa rüütlivägi edutult vallutada Pihkvat (kaks korda), Krasnõi Gorodokki, Irboskat. Läänesuunal piirasid vene väed Smolenskit ja Oršat, kuid suure leedu väe lähenemine sundis Ivan III poega Dmitri Žilkat vene väed ära viima. Pärast seda tegid vene väed rea rüüsteretki Leedu Suurvürstiriigi sügavusse (Krimmi khaani Mengli I Girei vägi (90 000 meest) ründas Leedut ja Poolat ning tühjendas kõik Lutski, Turovi, Lvovi, Brjaslavi, Lublini, Višnetski, Beltsa, Krakovi piirkonnas), lastes seda järjekindlalt verest tühjaks. See sundis Leedu vürsti Aleksandrast suunama oma pingutused rahulepingu sõlmimisele.▼
 
▲[[1502]]. aasta jooksul proovis Liivimaa rüütlivägi edutult vallutada Pihkvat[[Pihkva]]t (kaks korda), [[Krasnõi GorodokkiGorodok]]ki, Irboskat[[Irboska]]t. Läänesuunal piirasid vene väed Smolenskit[[Smolensk]]it ja Oršat[[Orša]]t, kuid suure leeduLeedu, Vene ja Žemaitija väe lähenemine sundis Ivan III poega Dmitri Žilkat vene väed ära viima. Pärast seda tegid vene väed rea rüüsteretki Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi sügavusse (Krimmi khaani Mengli I Girei vägi (90 000 meest) ründas LeedutLeedu, Vene ja Žemaitijat ja Poolat ning tühjendas kõik Lutski, Turovi[[Turov]]i, Lvovi[[Lvov]]i, Brjaslavi[[Brjaslav]]i, Lublini[[Lublin]]i, Višnetski[[Višnetsk]]i, [[Beltsa]], Krakovi[[Krakov]]i piirkonnas), lastes seda järjekindlalt verest tühjaks. See sundis Leedu, Vene ja Žemaitija vürstisuurvürsti Aleksandrast suunama oma pingutused rahulepingu sõlmimisele.
25. märtsil [[1503]] sõlmiti Blagoveštšenski vaherahu kuueks aastaks. Selle järgi sai Moskva Suurvürstiriik suure territooriumi Dnepri ja Okaa ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas Tšernigov, Gomel, Novgorod-Severski ja Brjansk. Leedu Suurvürstiriik jäi ilma 70 vallast, 22 linnast ja 13 külast — ligikaudu 1/3 oma territooriumist. 2. aprillil [[1503]] sõlmiti vaherahu Vana-Liivimaaga, mille järgi kindlustas Moskva oma piirid kuni Liivi sõjani.▼
 
==Vaherahu sõlmimine==
▲25. märtsil [[1503]] sõlmiti [[Blagoveštšenski vaherahu]] kuueks aastaks. Selle järgi sai Moskva Suurvürstiriik suure territooriumi Dnepri[[Dnepr]]i ja [[Okaa]] ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas [[Tšernigov]], [[Gomel]], [[Novgorod-Severski]] ja [[Brjansk]]. Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik jäi ilma 70 vallast, 22 linnast ja 13 külast — ligikaudu 1/3 oma territooriumist. 2. aprillil [[1503]] sõlmiti vaherahu Vana-Liivimaaga, mille järgi kindlustas Moskva suurvürstiriik oma piirid kuni Liivi[[Liivimaa-Moskva sõda|Liivimaa-Moskva sõjani]].
 
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva-Leedu_sõda_(1500–1503)"