Randolph Churchill: erinevus redaktsioonide vahel

P
 
===Poliitiline karjäär===
[[1974]]. aastal valiti Randolph Churchill parlamenti [[Konservatiivne Partei|konservatiivse partei]] ridadest. Oma esimesel ametiajal alustas ta parteiliidrite otsese ründamisega nende iganenud vaadete pärast. Tema terav kriitika osutus rahva seas populaarseks. Järgmises parlamendikoosseisus moodustas Randolph Churchill [[Sir Henry Drummond-Wolff]]i, [[Sir John Gorst]]i ja [[Arthur Balfour]]iga niinimetatud Neljanda Partei, kes toetasid uut [[konservatism]]i, mis oli demokraatlikum ja vastuvõtlikum sotsiaalreformidele. Randolph Churchill kogus tuntust hulljulge oponendina nii [[Liberaaldemokraadid|liberaalsele]] valitsusele kui ka konservatiivse partei juhtidele. Neljas Partei äratas opositsiooni ükskõiksusest ja astus vastu konservatiividele vastu mitmesugustes küsimustes, mis kokkuvõttes parandas Alamkoja tööd. <ref name="link3">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/117261/Lord-Randolph-Churchill Encyclopædia Britannica: Lord Randolph Churchill]</ref>
 
Randolph Churchill teenis oma isa, kes oli [[Iirimaa]] asekuningas, mitteametliku asjaajajana, sellest tulenevalt tundis ta sügavat huvi Iiri probleemi vastu. Churchill oli "home rule'i" ehk Iirimaa omavalitsuse vastu ning süüdistas briti ametnikke Iiri kriisis, mis toimus 1880-ndatel. Et saada iirlaste hääli, lubas ta "home rule'i" tühistamist, kuid ei saanud vastuseisu tõttu lubadust täide viia. Järgmises parlamendi koosseisus sai [[Robert Gascoyne-Cecil|Lord Salisbury]] peaministriks, kes määras Randolph Churchilli [[India]] riigisekretäriks. India riigisekretärina korraldas ta [[Kolmas Inglise-Birma sõda|Kolmanda Inglise-Birma sõja]], mille Ühendkuningriik ka võitis ning impeeriumile lisati uus India Raji provints - uusaasta kingitus [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoriale]].<ref name="link3" />
92

muudatust