Reduktor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Muudetud teksti paigutust. |
||
11. rida:
Üheastmelistel silinderratastega reduktoritel on maksimaalne ülekandearv i<sub>max</sub>=8, kaldhammastega koonusratastega reduktoritel aga i<sub>max</sub>=5...6. Kaheastmelistel reduktoritel on õlekandearv suurem, kuid ka neil ei ületa i<sub>max</sub>=63. Kui i=31,5...400 tehakse reduktor kolmeastmelisena. Veel suurema astmete arvuga reduktoreid kohtab väga harva. Suurte ülekandearvude korral projekteeritakse üks aste tigu- või planetaarülekandena.
==Reduktorite projekteerimine==▼
===Üldist===▼
Reduktorid võib projekteerida kas spetsiaalselt mingi [[masin]]a jaoks või siis universaalsetena, kasutamiseks väga mitmesugustes masinates. Sel juhul valitakse need valmistajatehase kataloogidest ülekantava [[võimsus]]e ja soovitud [[ülekandearv]]u järgi.▼
Eelistada tuleb väiksema astmete arvuga reduktoreid, kuid üheastmelised reduktorid on mitmeastmelistest palju kogukamad.▼
Üheastmelised silinderratastega reduktorid on tavaliselt horisontaalsete [[võll]]idega. [[Hammasratas|Hammasrattad]] võivad olla sirg-, kald- ja noolhammastega. Reduktorite kered on kõige sagedamini valatud [[malm]]ist, harvemini keevitatud [[teras]]est. Võllid toetuvad kas [[veerelaager|veere]]- või [[liugelaager|liugelaagritele]]. Viimaseid kasutatakse peamiselt raskemasinaehituse reduktorites.▼
Kaheastmelisi reduktoreid ehitatakse põhiliselt kahe skeemi kohaselt. Esimesel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ei ühti ning võllide otsad võib välja tuua reduktori kere ükskõik kummast küljest. Teisel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ühtivad ning moodustavad ühe sirge. Selliseid reduktoreid nimetatakse samatelgseteks. Nende paremuseks on väiksem pikkus võõreldes esimese skeemi järgi ehitatutega.▼
Hammasrataste ebasümmetriline paigutus tugede suhtes põhjustab suurtel koormustel (võllide [[deformatsioon|deformeerumise]] tõttu) ülekantava jõu ebaühtlast jagunemist hamba pikkusele. See puudus on kõrvaldatav reduktori teise astme poolitamisega. Koormuse ühtlasemaks jaotamiseks paralleelselt töötavate rataste vahel ning [[laager|laagrite]] telgkoormamise vältimiseks projekteeritakse ühele võllile asetatavate rataste kruvijoonelised hambad erisuunalistena. Tugede konstruktsioon peab sel juhul aga võimaldama ükskõik kumma võlli mõningast telgnihkumist.▼
Võllide telgtasapinna asendi järgi võivad reduktorid olla horisontaalsed, vertikaalsed või kaldsed.
19. rida ⟶ 34. rida:
Tigureduktoritel võib tigu paikneda üleval, külgedel või vertikaalselt. All paiknevat tigu kasutatakse ainult teo ringkiirustel kuni 5 m/s.
===Reduktorite konstruktsioon===
31. rida ⟶ 49. rida:
Reduktori kere ja kaane eralduspinnad on hoolikalt töödeldud (lihvitud või kaabitsetud). Kaane ja kere vastastikune asend fikseeritakse kahe teineteisest võimalikult kaugele paigutatud tihvtiga. Tihvtid on pressitud aukudesse pinguga ning asetsevad tavaliselt diagonaalselt.
===Reduktorite arvutus===
Reduktoritele tehakse projekteerimisel kinemaatiline ja tugevusarvutus.
▲==Reduktorite projekteerimine==
▲===Üldist===
▲Reduktorid võib projekteerida kas spetsiaalselt mingi [[masin]]a jaoks või siis universaalsetena, kasutamiseks väga mitmesugustes masinates. Sel juhul valitakse need valmistajatehase kataloogidest ülekantava [[võimsus]]e ja soovitud [[ülekandearv]]u järgi.
▲Eelistada tuleb väiksema astmete arvuga reduktoreid, kuid üheastmelised reduktorid on mitmeastmelistest palju kogukamad.
▲Üheastmelised silinderratastega reduktorid on tavaliselt horisontaalsete [[võll]]idega. [[Hammasratas|Hammasrattad]] võivad olla sirg-, kald- ja noolhammastega. Reduktorite kered on kõige sagedamini valatud [[malm]]ist, harvemini keevitatud [[teras]]est. Võllid toetuvad kas [[veerelaager|veere]]- või [[liugelaager|liugelaagritele]]. Viimaseid kasutatakse peamiselt raskemasinaehituse reduktorites.
▲Kaheastmelisi reduktoreid ehitatakse põhiliselt kahe skeemi kohaselt. Esimesel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ei ühti ning võllide otsad võib välja tuua reduktori kere ükskõik kummast küljest. Teisel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ühtivad ning moodustavad ühe sirge. Selliseid reduktoreid nimetatakse samatelgseteks. Nende paremuseks on väiksem pikkus võõreldes esimese skeemi järgi ehitatutega.
▲Hammasrataste ebasümmetriline paigutus tugede suhtes põhjustab suurtel koormustel (võllide [[deformatsioon|deformeerumise]] tõttu) ülekantava jõu ebaühtlast jagunemist hamba pikkusele. See puudus on kõrvaldatav reduktori teise astme poolitamisega. Koormuse ühtlasemaks jaotamiseks paralleelselt töötavate rataste vahel ning [[laager|laagrite]] telgkoormamise vältimiseks projekteeritakse ühele võllile asetatavate rataste kruvijoonelised hambad erisuunalistena. Tugede konstruktsioon peab sel juhul aga võimaldama ükskõik kumma võlli mõningast telgnihkumist.
| |||