Burundi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (robot muutis: ku:Burundî |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
40. rida:
==Piir ja mõõtmed==
Burundi piirneb põhjast [[Rwanda]] (290 km), kirdest ja läänest [[Kongo DV]] (233 km) ning lõunast, edelast ja idast [[Tansaania]]ga (451 km). 24 km piirist Tansaaniaga läbib Tanganjika järve.
56. rida:
==Loodus==
▲[[Pilt:Burundi kaart.png|thumb|left|Burundi kaart]]
[[Pilt:Satellite image of Burundi in February 2003.jpg|left|thumb|Satelliidipilt Burundist]]
[[Pilt:Burundi Topography.png|
Burundi asetseb Aafrika suurte järvede ja [[riftiorg]]ude vööndis.
72. rida ⟶ 71. rida:
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on [[Rusizi]] jõe ja [[Tanganjika järv]]e vahelised kitsad [[madalik]]ud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need [[tasandik]]ud on osa [[Aafrika murranguvöönd]]ist ([[Ida-Aafrika riftivöönd]]ist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev [[Imbo tasandik]] kitsa ribana riigi läänepiiril<ref name=newfocus/>. [[Rusizi jõgi]] suubub [[Tanganjika järv]]e, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub [[alang]]us. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult [[Kumoso nõgu|Kumoso nõkku]].
===Kliima===
83. rida ⟶ 81. rida:
===Veestik===
Läbi [[Tanganjika järv]]e kulgeb osa piirist [[Kongo DV]]-ga. Burundile kuulub järve põhjaosa idapool (8% järvest). Põhjapiiril on [[Cohoha järv]] ja [[Rweru järv]], [[Kirundo provints]]is on ka [[Rwihinda järv]]. Mägedes on palju väikesi järvi.
Mweri ahelik on veelahe [[Kongo jõgi|Kongo]] ja [[Niilus]]e [[jõgikond|jõgikonna]] vahel. Sealt algabki Niiluse lähtejõgi [[
▲[[Pilt:Kagera hudrograaf.png|thumb|250px|Kagera vooluhulga muutumine]]
▲Mweri ahelik on veelahe [[Kongo jõgi|Kongo]] ja [[Niilus]]e [[jõgikond|jõgikonna]] vahel. Sealt algabki Niiluse lähtejõgi [[Kagera jõgi|Kagera]], mis saab alguse [[Ruvuvu jõgi|Ruvuvu]] ja [[Nyabarongo jõgi|Nyabarongo]] jõe ühinedes [[Gitega]] linna lähedal. [[Rusizi]] jõgi voolab [[Kivu järv]]est Tanganjika järve ning moodustab osa Burundi ja Kongo DV piirist. Suuremate jõgede seas on veel [[Ruhwa jõgi|Ruhwa]] ja [[Kanyaru jõgi|Kanyaru]] põhjapiiril, põhja poolt Tanganjika järve suubuv [[Mpanda jõgi|Mpanda]], Niiluse lättejõeks loetav [[Ruvyironza jõgi|Ruvyironza]], kagupiiril voolav [[Maragarazi jõgi|Maragarazi]] ning osalt idapiiri moodustav [[Rumpungwe jõgi|Rumpungwe]].
Burundi jõed on lühikesed ja [[kärestik]]ulised ning aasta läbi veerohked. Veetase muutub aasta jooksul sõltuvalt sademete režiimist.
[[Pilt:RusiziRiver.jpg|thumb|250px|Jõehobud Rusizi jões Burundis]]▼
Soid oli enne põuda üle 120 000 hektari, üle 5% riigi piirkonnast. Orupõhjad on sageli soised. [[Akyanyary jõgi|Akyanyary jõe]] ja selle lisajõgede ääres on suured turbarabad. Suur osa soodest on juba põlluharimiseks kuivendatud.
===Taimestik===
▲[[Pilt:RusiziRiver.jpg|thumb|250px|Jõehobud Rusizi jões Burundis]]
Varem oli Burundi ala kliima niiskem ning Burundi ala oli üleni kaetud [[ekvatoriaalne vihmamets|ekvatoriaalse vihmametsaga]]. Praegu kasvavad looduslikud [[mets]]ad peaaegu ainult mäenõlvadel ja moodustavad 2000. aasta andmetel 4% riigi territooriumist (varem 46,3%). Kaks suuremat mägimetsaala on lõunas [[Bururi provints]]is ([[Bururi looduskaitseala]]) ja põhjas [[Kibira rahvuspark|Kibira rahvuspargis]]. Kibira metsaala jätkub Rwandas [[Nyungwe metsa rahvuspark|Nyungwe metsa rahvuspargina]]. Tanganjika järve ääres [[Kigwena looduskaitseala]]l on veel säilinud madalama ala vihmametsa.
114. rida ⟶ 110. rida:
[[Šimpans]] ja [[hüäänkoer]] on eriti ohustatud liigid imetajate seas.
[[Pilt:Batwa women in Burundi.jpg|
=== Loodusvarad ===
| |||