Dmitri Mendelejev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida:
 
==Teadustöö==
[[6. märts]]il [[1869]].a. esitles ametlikult sel ajal uut keemlistekeemiliste elementide süstematiseerimist, milles väitis:
* Kui elemendid seada järjekorda nende [[aatommass]]i järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt
* Elemendid, millel on sarnased keemilised omadused, omavad lähedasi aatommasse või suurenevad korrapäraselt
* Kõike sagedamini esinevatel elementidel on võikeväike aatommass
* Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused
* Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75.
* Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada, kui on teada, kui suur on perioodilisustabelis selle elemeni naaber-elementidenaaberelementide aatommassid. Seega [[telluur]]i aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126.
 
Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori ([[skandium]]i), ekaalumiiniumi ([[gallium]]i) ja ekasiliitsiumi ([[germaanium]]i) olemasolu ja omadusi.
31. rida:
Paralleelselt Mendelejeviga töötasid veel kaks keemikut elementide süstematiseerimisega tabelisse. Inglane [[John Newlands]] avaldas oma teose [[1864]].a. kuid avastamata elementide tühimike tõttu ja kuna ta paigutas kaks elementi ühte kasti kritiseeriti tema ideed ning tema teooriat ei tunnustatud. Samal aastal avaldas oma töö ka sakslane [[Lothar Meyer]], kirjeldades 28 elementi, klassifitseerides neid vaid [[valents]]i alusel. Nii nagu Newlands, ei tulnud ka Meyer mõttele prognoosida ette uusi elemente ja korrigeerida aatommasse.
 
Paar kuud peale MeneleyeviMendelejevi tabeli avaldamist kõigi tuntud elementidega (ja arvatavate elementidega), avaldas Meyer praktiliselt sama süsteemiga tabeli.
 
Mendelejevi oletus, et eksisteerib veel kaks elementi, mis on [[vesinik]]ust väiksema aatommassiga, osutus valeks.