Carlo Gesualdo: erinevus redaktsioonide vahel

P
Resümee puudub
Majanduslik kindlustatus võimaldas Gesualdol luua muusikat, pööramata tähelepanu publiku või mõne [[Metseenlus|metseeni]] maitsele. Temale omased [[kromatism|kromaatilised]] meloodiad ja [[Harmoonia (muusika)|harmoonia]]järgnevused ilmusid muusikasse alles [[19. sajand]]il. Kui tema kaasaegsed kasutasid kromatismi juhuslikult, siis Gesualdo kasutas seda pidevalt ja teadlikult. Muusika tekstis esinevad sageli äärmuslikke emotsioone väljendavad sõnad nagu "armastus", "surm", "ekstaas", "valu" ja "agoonia".
 
Tema muusika jaguneb kolmeks: vaimulik [[vokaalmuusika]], ilmalik vokaalmuusika ja [[instrumentaalmuusika]]. Kokku kirjutas ta umbes 150 madrigali. Oma äärmusliku [[dissonants]]iderohke stiilini jõudis ta kahes viimases raamatusmadrigaliraamatus. On teada, et vastupidiselt tavale kirjutas ta madrigalid [[partituur]]i. Samuti ilmus Gesualdol kolm [[motett|moteti]] kogumikku. Viimase kogumiku motetid olid loodud kannatusnädalal ettekandmiseks.
 
Gesualdo muusika mõju teistele heliloojatele on piiratud, kuid siiski on teada, et tema teosed on osalt inspireerinud [[Igor Stravinski]]t ja [[Girolamo Frescobaldi]]t.<ref name=link />
92

muudatust