Karbapeneemid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
P {{kas}}
8. rida:
 
== Toimemehhanism ==
Karbapeneemide toimemehhanism on sarnane penitsilliinide omale. Karbapeneemid põhjustavad bakterite lüüsi, kuna inhibeerivad bakteriaalse rakuseina sünteesi, seostudes penitsilliini siduvate [[valgud|valkudega]]. Bakterite [[rakk|raku]] lüüsi ning rakuseina lagunemise käigus indutseerivad karbapeneemid [[endotoksiin]]ide vabanemist. Erinevalt teistest beetalaktaam ühenditest vabaneb karbapeneemide antibakteriaalse toime käigus {{kas|minimaalne kogus}} bakteriaalset endotoksiini s.o. mürki, mis mõnedel kriitiliselt haigetel patsientidel põhjustab septilise [[šokk|šoki]]. Endotoksiin mängib olulist rolli septilise šoki [[patogenees]]is gramnegatiivsete bakteriaalsete infektsioonide korral. Septiline šokk ja endotokseemia võivad esineda gramnegatiivsete infektsioonide ravil antibiootikumidega, seejuures antibiootikumid suurendavad endotoksiinide vabanemist, mis võib omakorda olla seotud halveneva kliinilise seisundiga. Bakteriaalse endotoksiini vabanemise {{kas|minimaalse}} indutseerimise seisukohalt on karbapeneemid kliinilises kasutuses väga sobivad.<ref name="okereke"/>
 
== Näited ==
48. rida:
 
=== Farmakokineetilised/farmakodünaamilised põhimõtted ===
[[Farmakokineetika|Farmakokineetiliste]] põhimõtete asjakohane rakendamine antimikrobiaalsel doseerimisel võimaldab optimeerida antimikrobiaalse mõjustamise aega, parandada kliinilisi ja [[mikrobioloogia|mikrobioloogilisi]] tulemusi ja aeglustada antimikrobiaalse resistentsuse teket. Ideaalne antibiootikumi doseerimise strateegia tähendaks ravimdoosi, mis on piisav, et tagada suur tõenäosus bakterorganismi surmamiseks, kuid samas mürgistuse oht patsiendile oleks {{kas|minimaalne}}. Optimaalne doseerimine vähendab ühtlasi tõenäosust, et raviva toimeaine selektiivse surve mõjul domineerib bakterpopulatsioonis resistente kloon.<ref name="masterton"/>
 
=== Doseerimisstrateegiad ===
Antibakteriaalsed toimeained varieeruvad suuresti antimikrobiaalse toime aja poolest ning need erinevused farmakodünaamilises aktiivsuses on abiks optimaalse doseerimisrežiimi määramisel. Karbapeneeme iseloomustatakse kui kontsentratsiooni- või aja-sõltuvuslikke antibiootikume, samas on üldiselt tunnustatud, et nende aktiivsus tuleneb esmatähtsana antibiootikumi kontsentratsiooni püsimisest üle {{kas|minimaalse}} inhibeeriva kontsentratsiooni pikema aja jooksul.<ref name="masterton"/>
 
Ravimi mõju saab maksimeerida suurendades doosi, tõstes manustamise sagedust või pikendades [[infuseerimine|infuseerimise]] kestust. Farmakokineetilised ja farmakodünaamilised teadustööd on uurinud uusi doseerimisrežiime ning ehkki need ei ole karbapeneemide jaoks veel litsentseeritud, näib nende rakendamine paljulubav.<ref name="masterton"/>