Redaktsioon: 1. jaanuar 2012, kell 03:09 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. jaanuar 2012, kell 03:44 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
42. rida: *''Zea vulgaris'' Miller.<ref name="eestitaimed">{{netiviide \| URL = http://www.ut.ee/taimenimed/taimenimed.cgi?query=harilik+mais&lang=et\| Pealkiri = "Harilik mais"\| Väljaanne = Eestikeelsete taimenimede andmebaas \| Kasutatud = 28.12.2010\| Keel = }}</ref> }} '''Mais''' ([[botaanika\|botaaniline]] nimi '''harilik mais'''; teaduslik nimetus ''Zea mays'') on [[kõrrelised\|kõrreliste]] [[sugukond (bioloogia)\|sugukonda]] [[mais (bioloogia)\|maisi]] [[perekond (bioloogia)\|perekonda]] kuuluv üheaastane [[teravili]]. Esimesena kirjeldas maisi teaduslikult [[Linnaeus]]. == Ajalugu == 66. rida ⟶ 68. rida: Mais on [[kõrrelised\|kõrreline]] ja kasvab tavaliselt 2–3, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise [[Kõrs\|kõrre]] läbimõõt on 2–7 cm ~~ning~~ja selle südamik on täitunud pehme [[säsi]]ga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külg[[võrse]]d.<ref name=EE>[[Eesti Entsüklopeedia]], 6. köide, Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[1995]]</ref> Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. [[Tõlvik]]uid on maisitaimel 1–4<ref name=EE/>. Tõlvik on tavaliselt 10–25, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200–400, harva kuni (1000) seemet. Seemne mass on 190–400 mg<ref name=mayze/>. Tõlvikud arenevad [[emasõisik]]utest, [[isasõisik]]ud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne. Hästi arenenud [[juurestik]] aitab kõrget taime püstisena hoida. 114. rida ⟶ 116. rida: 1983. aastal oli maisi saagikus kõige suurem [[Kreeka]]s (95,9 ts/ha). Järgnesid [[Itaalia]] (70,7 ts/ha), Austria (69,9 ts/ha), [[Ungari]] (65,5 ts/ha) ja Prantsusmaa (63,2 ts/ha). Maailma keskmine oli 28,0 ts/ha.<ref name="A ja O"/> Maisi koristamiseks on välja töötatud [[maisikombain]]id. Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel [[hekseldfamine\|hekseldavad]] lehed ja varred. NSV Liidus toodeti maisikombaine "Hersonets", mille jõudlus oli 0,7–1,5 ha/h.<ref>[[Tehnikaleksikon]], lk. 298</ref> == Kasutamine ==▼ [[Pilt:Loaders_compacting_silage,_Revivim_2007.jpg\|pisi\|Silo valmistamine]] ▲== Kasutamine == Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, [[biogaas]]i tootmiseks ja [[silo]] valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse [[maisijahu]], [[maisihelbed\|maisihelbeid]], [[loomasööt]]a, [[piiritus]]t, [[tang]]u, [[maisitärklis]]t, [[siirup]]it jm. 123. rida ⟶ 128. rida: [[Pilt:Cornheap.jpg\|pisi\|Maisitõlvikud]] [[Pilt:Maisprodukte BMK.JPG\|pisi\|Maisiteratooted]] Eestis hakati ~~hariliku~~harilikku maisi kasvatama [[1835]]. aastal [[Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut\|Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis]], mis (tegutses 1834–1839)<ref name=EE/>. [[1885]]. aastal kasvatati maisi [[Sangaste nmõis\|Sangaste]], [[1895]]. aastal [[Rooma mõis]]as<ref name=mais>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2911_2904.html „Head ja palju!” - Maisikampaania Nõukogude Eestis] [[Eesti Loodus]]. Vaadatud 31. detsembril 2011</ref>. Põhiliselt kasvatati [[haljasmass]]i, [[Lõuna-Eesti]]s loodeti saada ka teri<ref name=mais/>. Maailmasõdade vahelises Eestis uuriti maisikasvatust [[Tartu Ülikooli Taimebioloogia Katsejaam]]as. Katsed näitasid, et [[Eesti kliima]] on maisi jaoks liiga heitlik, sageli jäi suvi külmaks. Tehtud tööst kokkuvõtte teinud [[Nikolai Rootsi]] leidis, et maisilt ei tasu Eestis igal aastal teri oodata, peale selle oleks vaja sügisel tõlvikuid kunstlikult, [[rehi\|rehe]] all kuivatada, aga tärklisetoodangus ei suudaks mais sellegipoolest [[kartul]]iga võistelda. Üksnes silokultuurina olevat tal tulevikku.<ref name=mais/> 256. rida ⟶ 261. rida: Mais on kujutatud [[Angoola vapp\|Angoola]], [[Grenada vapp\|Grenada]], [[Keenia vapp\|Keenia]], [[Mosambiigi vapp\|Mosambiigi]] ja [[Sambia vapp\|Sambia vapil]]. Kuni [[1992]] oli mais kujutatud [[Roheneeme Saarte vapp\|Roheneeme Saarte vapil]]. Mais oli ka [[Moldaavia NSV vapp\|Moldaavia NSV vapil]].<ref>"A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 172</ref> Maisitaime vars kahe küpse tõlvikuga on kujutatud [[Horvaatia]] 1-[[lipa]]se mündi [[revers]]il. Neid münte vermitakse alates [[1993]]. [[Stephen King]] on kirjutanud [[novell]]i "[[Maisi lapsed]]", mis on andnud ainet mitmele [[õudusfilm]]ile. == Viited ==

Mais: erinevus redaktsioonide vahel