Termiidilised: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (r2.5.2) (robot lisas: lv kustutas: br muutis: el, jv, tr)
Resümee puudub
| image = Coptotermes formosanus shiraki USGov k8204-7.jpg
| image_width = 200px
| image_caption = liiki ''[[Coptotermes formosanus]]''<nowiki>'i</nowiki> liiki kuuluvad sõdurtermiidid (punastepunase peadegapeaga) ja töölised (kahvatuma pea värvusegapeaga)
| regnum = [[Loomad]] ''Animalia''
| phylum = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| ordo_authority = [[Gaspard Auguste Brullé|Brullé]], 1832
}}
'''Termiidilised''' (''Isoptera'') on [[selts (bioloogia)lülijalgsed|seltslülijalgsete]] [[vaegmoone|vaegmoondegahõimkond]]a [[ühiselulised putukad|ühiselulisi putukaidputukate]]. Maailmas teatakse umbes 2000 [[liikklass (bioloogia)|liikiklassi]] termiitekuuluv ([[Euroopaühiselulised putukad|ühiseluliste putukate]]s 2[[selts (bioloogia), Eestis neid ei leidu|selts]].
 
Termiidid on sarnased [[sipelgad|sipelgatega]] ja neid kutsutaksegi valgeteks sipelgateks. Mõlemad ehitavad suuri [[koonus|konilisi]] [[pesa|pesi]]. Kummalgi esineb [[polümorfism]], termiitidel tugevaminigi kui sipelgatel. Suurema osa pesakonnast moodustavad suguliselt alaarenenud [[isend]]id. Sarnasus on siiski konvergentne ja tuleneb sarnasest eluviisist. Sipelgad kuuluvad teise [[ülemselts]]i, olles [[täismoone|täismoondega]] putukad, termiidilised seevastu kuuluvad [[vaegmoone|vaegmoondega]] putukate ülemseltsi.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 3. kd., lk. 154</ref>
Termiidilised on ühed tähtsamad [[saprofaag]]id, eriti [[subtroopiline|subtroopilistes]] ja [[troopika|troopilistes]] piirkondades. Nende toiduks on tavaliselt taimejäänused, näiteks lagunenud puit ja lehekõdu. Termiidilised kui taimse päritoluga materjali lagundajad mängivad bioloogilises [[aineringe]]s üsna tähtsat ökoloogilist rolli. [[Tselluloos]]i lagundavad nende seedetraktis mitmed [[protistid]] ja [[bakterid]].
 
Termiidid elavad [[koloonia]]tes, mille suurus võib ulatuda mõnesajast kuni mõne miljoni [[isend]]ini. Tüüpilises koloonias on nümfid (poolsuguküpsed noored), töölised, sõdurid, järglasi andev termiidiema (kuninganna) – harva ka mitu ematermiiti – ja termiidiisa (kuningas). Kuninganna ja kuningas on [[suguvõime]]lised isendid, kes on oma [[tiib|tiivad]] maha heitnud. Peale nende võib [[pereheitmine|pereheitmise]] eel olla pesas tiivulisi isaseid ja emaseid, kes sobiva ilmaga lahkuvad pesast uusi kolooniaid rajama.<ref name="Loomade elu"/>
Paljud termiidilised on [[kahjurid]], kes võivad tekitada tõsiseid kahjustusi ehitistes, viljapõldudel ja [[mets]]ades.
 
Termiidid on keskmise suurusega putukad. Ühe liigi piires varieeruvad mõõtmed tugevasti, töölised võivad vabalt olla sõduritest poole lühemad.<ref name="Loomade elu"/>
Termiidilised on ühiselulised putukad, kes elavad suurtes kolooniates, mille suurus võib ulatuda mõnest tuhandest kuni mõne miljoni isendini. Tüüpilises koloonias on olemas nümfid (poolsuguküpsed noored), töölised, sõdurid, järglasi andev termiidiema (kuninganna) – harva ka mitu ematermiiti – ja termiidiisa (kuningas).
 
Tiivulistel isenditel on kaks paari tiibu. Tiivapaarid on ühtemoodi arenenud ja sarnase soonestusega. Nad on nii pikad, et seljal kokku panduna ulatuvad nad tugevasti üle tagakeha tipu. Tiibade ehituse järgi ongi termiidilised saanud oma nime [[ladina keel]]es: ''isoptera'' tähendab 'samatiivalised'. [[Rindmik]]u ja [[tagakeha]] [[segment|segmendid]] on tugevasti lubjastunud.<ref name="Loomade elu"/>
 
Põhiosa termiitide pesakonnast moodustavad töölised. Need on alaarenenud suguvõimega isased ja emased. Selle poolest erinevad termiidid sipelgatest ja teistest ühiselulistest [[kiletiivalised|kiletiivalistest]], kelle töölised on alati emased. Tööliste katted on pehmed ja pigmenteerumata, vahel isegi poolläbipaistvad. See tuleneb sellest, et nad elavad [[veeaur]]ust [[küllastumine|küllastunud]] [[õhk|õhus]] varjatud paikades. Üksnes Lõuna-[[Aafrika]]s elaval termiidi[[perekond (bioloogia)|perekonnal]] ''[[Hodotermes]]'' elavad töölised avatud paikades nagu sipelgad ja nende katted on tume[[pruun]]id kuni [[must]]ad. Töölistele on omased ümmargune [[pea]] ja nõrgalt arenenud rindmik. Tagakeha lõpus on 2–5 lülist koosnevad tundlikud [[urujätke]]d – see tunnus on iseloomulik varjatud eluviisiga vormidele. [[Silm]]ad on töölistel mandunud ja sageli puuduvad hoopiski.<ref name="Loomade elu"/>
 
Sõdurid on termiitide iseseisev kast. Sõduritel on väga suur peakihn ja võimsad üla[[lõuad]]. Lõugadega hammustatakse vaenlasi, kelleks on teised termiidiliigid ja sipelgad. Nende hulgas on ninasõdureid, kellel on ninamiku tipus näärmekanal, mille kaudu pritsitakse vaenlane üle kleepuva vedelikuga. Kui vaenlaseks on putukas, siis see takistab tema liikumist.<ref name="Loomade elu"/>
 
== Toitumine ==
 
Termiidilised on ühed tähtsamadtähtsad [[saprofaag]]id, eriti [[subtroopiline|subtroopilisteslähistroopika]]s ja [[troopika|troopilistes]] piirkondadess. Nende toiduks on tavaliselt taimejäänused, näiteks lagunenud [[puit]] ja lehekõdu. Termiidilised kui taimse päritoluga materjali lagundajad mängivad bioloogiliseson [[aineringe]]s üsna tähtsat ökoloogilist rollitähtsad. [[Tselluloos]]i lagundavad nende seedetraktis mitmed [[protistid]] ja [[bakterid]].
 
Paljud termiidilised on [[kahjurid]], kes võivad tekitada tõsiseid kahjustusi ehitistes, viljapõldudel ja [[mets]]ades.
 
== Süstemaatika ==
 
=== Sugukonnad ===
Maailmas tuntakse umbes 2500 [[liik (bioloogia)|liiki]] termiite<ref name="Loomade elu"/>. [[Euroopa]]s elab termiite 2 liiki, Eestis mitte ühtki. Endise [[NSV Liit|NSV Liidu]] aladel elab 7 liiki termiite: [[Moldova]]s, Lõuna-[[Ukraina]]s, [[Kaukaasia]]s, [[Kesk-Aasia]]s ja [[Vladivostok]]is<ref name=lk158>"Loomade elu", 3. kd., lk. 158</ref>.
*''[[Mastotermitidae]]''
 
*''[[Kalotermitidae]]''
Termiidilised jagatakse [[sugukond (bioloogia)|sugukondadesse]] ''[[Mastotermitidae]], [[Kalotermitidae]], [[Termopsidae]], [[Hodotermitidae]], [[Rhinotermitidae]], [[Serritermitidae]]'' ja ''[[Termitidae]]''.
*''[[Termopsidae]]''
 
*''[[Hodotermitidae]]''
== Viited ==
*''[[Rhinotermitidae]]''
{{Viited}}
*''[[Serritermitidae]]''
 
*''[[Termitidae]]''
{{Commonscat|Isoptera}}
 
[[Kategooria:Putukad]]
27 779

muudatust