Tiibet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja Meristo (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Taivo.
Resümee puudub
20. rida:
Kolmandik Tiibetist on asustamata, viiendikku asustavad nomaadid. Peamine põllumajanduspiirkond on 1600 km pikkune org, mis ulatub Ülem-[[Indus]]e orust läänes kuni Ülem-[[Brahmaputra]] oruni idas.
 
Tiibeti rahvaarvu hinnatakse umbes 13,7 miljonile, sellest 44,5% ehk 6,1 miljonit on tiibetlased ja 7,5 miljonit hiinlased. Pealinnas Lhasas elab 120 tuhat elanikku, neist 42% on tiibetlased. Sissetulek ühe inimese kohta on 80 dollarit aastas (1990), arvatav eluiga on 40 aastat. ÜRO Arenguprogrammi Arenguindeks on 0,087, millega Tiibet asub [[Tšaad]]i ja [[Djibouti]] vahel 153. kohal maailmas. Valdav osa tiibetlastest on budistid, aga säilinud on ka budismieelne bööni usund.
 
Tiibeti keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonda. Kirjakeel pärineb VII sajandi algusest. Tiibeti kõnekeel jaguneb mitmeks dialektiks, millest Lhasa dialekti kasutatakse lingua franca´na.
31. rida:
1913–1951 oli Tiibet ''de facto'' iseseisev riik, millel oli oma sõltumatu keskvalitsus, sõjavägi, raha ja maksusüsteem. [[Rahvasteliit]]u Tiibet ei kuulunud, eelistades ajada [[neutraliteet|neutraalset]] ja [[isolatsionism|isolatsionistlikku]] [[välispoliitika]]t ning arendada kahepoolseid suhteid naaberriikidega. Samadel põhjustel ei avaldanud Tiibet soovi astuda ÜRO liikmeks.
 
Hiina Rahvavabariigi propaganda, misRahvavabariik räägib Tiibeti ajaloolisest kuulumisest Hiina emamaa koosseisu, eelistab nimetatud perioodist mööda minna ja rõhutada valitud lõike varasemate sajandite ajaloost. Hiina Rahvavabariik peab seda ajajärku imperialistlikust agressioonist tingitud võimuvaakumiks. Nimelt olevat 1913. aasta iseseisvusdeklaratsioon Suurbritannia mahitus ja seega puudub Pekingi arvates juriidiline alus väidetel, nagu oleks Tiibet olnud sel perioodil iseseisev riik.[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=422]
 
==Tiibeti ajalugu ==