Käskiv kõneviis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
{{See artikkel| räägib keeleteaduse mõistest; filosoofia mõiste kohta vaata artiklit [[Imperatiiv (filosoofia)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}
'''Käskiv kõneviis'''(ka ehk '''imperatiiv''') on [[tegusõna]] [[kõneviis]], mida kasutatakse käskimise, keelamise, lubamise javõi loa taotlemise väljendamiseks. Tegelikult võiks seda kõneviisi nimetada nõudvaks kõneviisiks, mille alamviisideks oleksid käskiv (imperatiiv), keelav, möönev (jussiiv), sooviv (optatiiv), aga termin "''käskiv"'' on keeleteaduses juba liiga juurdunud.
 
====Eesti keel====
Otsene käsk on suunatud vestluskaaslasele, mistõttu on imperatiivil oneesti keeles ainult ainsuse[[ainsus]]e ja mitmuse[[mitmus]]e 2. pööre ning kuulajat kaasahaarav (inklusiivne) mitmuse 1. pööre.: '''''Jää''' minu juurde!''
Nt ''Jää minu juurde!''
 
[[Imperatiivi]] puhul on välistatud tegumoeline [[passiiv]]. Võimalik on elusolendit märkiva subjektiga [[seisundipassiiv]].
Et subjektiisik pole aktiivne sooritaja,siis väljendavad seisundipassiivi vormid
*käsku harva. käsku: ''Kella kümneks ola'''ole pestud''', '''kammitud''' ja hommikust '''söönud.'''''
* tavaliselt väljendavad nad[[deontiline modaalsus|deontilismodaalset]] väidet[[väide]]t: '''''Olge laulatatud''' või '''laulatamata''', registreeritud te igatahes ei ole.''
*või vormeliks saanud lauseis soovi.: '''''Ole tänatud'''!''
''Kaldkiri''
 
===Käskimine===
====Kui käskija on rääkija====
Kasutatakse üldjuhul 2. pöörde jaoks (käsusaajaks on kuulaja). Selliselt väljendatuna on käsk täitmisele kuuluv. Siiski võib see olla ka soovi väljendamiseks: (''Tule külla!'').
 
====Kui käskija pole teada või pole oluline====
KohustatuKohustatut väljendakse otse nimeliselt või asesõnaga.
 
====Kohustatuse väljendamine ''pidama'' ja ''ma''-infinitiivi abil====
KasutatakseAbiverb abiverbi "''pidama",'' millele liitubkoos tegusõna [[ma-infinitiiv|''ma''-infinitiiviga]]. Väljendabväljendab kohustust, kuid väljendatud on see pehmena ja mittekategoorilisenamittekategooriliselt.
*''Ma '''pean vaatama'''''
*''Sa '''pead vaatama'''''
 
Saab väljenda kõiki aegu ja moode.
33. rida ⟶ 31. rida:
 
Lisaks saab väljendada kohustuse mahavõtmist
*''Ma '''ei pea vaatama'''''
 
====Kohustatuse väljendamine ''gu''-kesksõna abil====
Kasutakse ''gu''-kesksõna (on muutumatu kõigi tegusõna pöörete jaoks). Gu''gu''-kesksõna moodustatakse tegusõna ''nud''-kesksõna tüveosast, millele liidetakse ''-ku'' või ''-gu.'':
*''Ma/sa/ta/me/te/nad '''kirjutagu''''' (< ''kirjuta|nud)''
*''Ma/sa/ta/me/te/nad '''vaadaku''''' (< ''vaada|nud)''
*''Ma/sa/ta/me/te/nad '''püüdku''''' (< ''püüd|nud)''
*''Ma/sa/ta/me/te/nad '''andku''''' (< ''and|nud)''
*''Ma/sa/ta/me/te/nad '''laulgu''''' (< ''laul|nud)''
 
 
 
===Kui käsk on kaudne või vahendatud===
[[Jussassiiv]] väljendab harilikult kaudsetKaudset või vahendatavat käsku, sväljendab harilikult [[Jussiiv|jussiiv]].o käsku,Kaudne või misvahendatud käsk
*a) on suunatud kolmandale isikule: ''Ütle neile, et '''tulgu''' nad homme ise kohale''
*b) lähtub retrospektiivsena lähtub kolmandalt isikult. Käsu aadressiksadressaadiks on lauselauses alusega vormistatud [[tegevussubjekt]].: ''Ema ütles, et mina '''katsugu''' oma raha paremini hoida''
 
Jussiivi kasutatakse veel siis, kui soovitakse, et sellest järelduks
Veel saab jussassiivi kasutada:
*c) et järelduks käsk kuulajale, näiteks kui lause aluseks on kuulaja tegevuse objekt.: '''''Jäägu''' ebaoluline märkimata''
 
Nt:
*a) Ütle neile, et ''tulgu'' nad homme ise kohale.
*b) Ema ütles, et mina ''katsugu'' oma raha paremini hoida.
*c) ''Jäägu'' ebaoluline märkimata.
 
Kasutatakse abisõna "las" ja tegusõna on kindlas kõneviisis:
62. rida ⟶ 55. rida:
*''Las nad laulavad.''
 
===Loa taotlemine===
Väljendab rääkija soovi ise või grupis midagi teha või saada luba tegutsemiseks kolmandale isikule. Seda alamkõneviisi võib kutsuda ka optatiiviks.
Kontruktsiooniliselt on see sarnane eeltooduga -- kasutatakse abisõna "''las"'' ja kindlattegusõna kõneviisikindlas kõneviisis:
*''Las ma vaatan.''
*''Las ta püüab.''
*''Las me anname.''
*''Las nad laulavad.''
 
==Viited==
Kontruktsiooniliselt on see sarnane eeltooduga -- kasutatakse abisõna "las" ja kindlat kõneviisi:
*''Las ma vaatan.''
*''Las ta püüab.''
*''Las me anname.''
*''Las nad laulavad.''
 
 
==Kasutatud kirjandus==
<references /> M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. §499-501