Käravete mõis: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
(pilte)
Resümee puudub
 
== Ehitamine ==
[[Pilt:Käravete mõis.jpg|pisi|Käravete mõisa peahoone.]]
Käravete mõisa kirjeldused pärinevad [[17. sajand]]i lõpust, mõisakaart on koostatud alles [[1707]]. aastal. Nagu selgub oli tegemist üsna tagasihoidliku puithoonestusega. [[1876]]. aastasse dateerib müürikivi karjaõue, säilinud on impostantne värav. Suur, praegu varemetes olev viinavabrik on ehitatud ajavahemikus 1877-1889. a1877–1889. Samasse ehitati nuumhärgade tall.
 
'''Mõisa peahoone''' on ühekordne kivihoone, omades lakatube hoone otstel ja madala soklikorruse. Hoone on poolkelpkatusega ja S-kivikattega (asendatud eterniidiga). Käravete ehitati välja ühe Järvamaa stiilsema klassitsistliku ansamblina. Meeleolukalt on kujundatud aiafassaad, mida keskosas ilmestab kiviterrassile toetuv nelja sambaga [[portikus]]. Siseruumid on tänaseks ringi ehitatud, mainida saab siiski kõrgeid võlvitud keldreid, põhikorrusel kaht saali, millest ühe ruumimõju määrab perioodi lemmikmotiiv - sammastik. Härrastemaja tõstab esile kõrvalhoonete ansambel. Esifassaadil koonduvad ümber ringtee aidad ja tallid. Nimetatud ehitised annavadki Käravetele selle kordumatuse, andes edasi [[19. sajand]]i klassitsismile iseloomulikku arhitektuuritaju, lubades nii rääkida Käravetest ansamblilises mõttes kui ühest silmapaistvamast Järvamaa mõisast. [[19. sajand]]i lõpus tehti hoone lääne otsale puidust juurdeehitus. [[Pauline von Dehn]]i ajal leidsid aset mõningased ümber- ja juurdeehitused. Peahoone vasakpoolsesse otsa ehitati teenijatetoad, sahvrid jne. Esiväljaku äärde püstitati puitpitsiline noore paruni maja, kelle kopsuhaigust puitelamu pidi ravima (maja siiani säilinud).
 
Vahelduvaid vaateid pakub aiafassaadi poolne küla koos tiikide süsteemiga (tänapäeval rajatud paisjärv). Siit haarab pilk ka mitte kaugele jäävat Ambla jõele rajatud vesiveskit. [[1873]]. aastaks oli ehitatud (valdavalt kivist) 20 mõisahoonet, millest tähelepandav osa oli kaetud punase katusekiviga. Kompleksi kuulusid sammastikuga aidahoone, valitsejamaja, koertemaja, aednikumaja, küün, härjatall, viinavabrik, karjakastell (ehitatud 1876) ja vesiveski.