Tiit Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
cat
P parandasin skripti abil kriipsud
1. rida:
'''Tiit Kuusik''' (õieti '''Dietrich Kuusik'''; [[11. september]] [[1911]] [[Pärnu]] – [[15. august]] [[1990]] [[Tallinn]]) oli eesti [[laulja]] ([[bariton]]), "Estonia" kauaaegne ooperisolist.
 
Tiit Kuusik kasvas üles Pärnus, gümnaasiumihariduse sai Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Samas koolis tegutsevas tantsuorkestris mängis viiulit, tšellot ja löökpille, laulis ka kooli poistekooris alguses tenorit, hiljem bassi (õp. [[Heinrich Meri]]). Enne konservatooriumisse õppima suundumist tegutses sama orkestri koosseisus ka kergemuusika palade esitajana. Peale gümnaasiumi lõpetamist hakkas laulutunde võtma lauluõpetajalt Elene Rebaselt. Seejärel suundus õppima Tallinna Konservatooriumi [[Aleksander Arder]]i lauluklassi, mille lõpetas 1938 ning kus hiljem töötas õppejõuna (1940-19901940–1990). Kuusiku diplomitöö oli roll [[Ruggero Leoncavallo]] ooperis [[Pajatsid]].
 
Ta oli väga pika lauljakarjääriga jõuline bariton, kes püsis lauljana kõrgvormis ka hilises eas, lauldes tehniliselt nõudlikku repertuaari veel 70. eluaastatelgi (karjääri lõpetas 77. eluaastal), mistõttu peeti teda unustamatuks baritoniklassikuks. Tema professionaalne karjäär algas 2. juunil 1938. aastal võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Meisterlikku häälevalitsemist ja suurepärast laulmistehnikat toetab asjaolu, et konkursil osales 120 lauljat 17 riigist, kuid tihedale konkurentsile vaatamata suutis Tiit Kuusik esikoha saavutada. Konkursipalaks oli Kuusikul valitud ooperibaritoni repertuaaris väga kaalukas ja tehniliselt nõudlik Figaro kavatiin Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja". Žürii ei pidanud vajalikuks Kuusikut konkursi lõppvoorus kuulata, ta suutis žüriid juba teises voorus sedavõrd veenda, et talle peale teist vooru esikoht ka anti. Konkursi võiduga kaasnes ka leping Viini Volksoperis hooajaks 1938/39, hooajal 1942/43 laulis ta Kasseli Riigiooperis. "Estonia" ooperisolistina töötas ta aastatel 1940–1988. Laulis solistina ka Riiklikus Akadeemilises Meeskooris e. [[Eesti Rahvusmeeskoor|RAM-is]].
17. rida:
==Rolle==
Tiit Kuusik on loonud ooperis 46 rolli ning ühe rolli operetis; neist olulisemad:
* Silvio ([[Ruggero Leoncavallo]] - "[[Pajatsid]]")
* Renato ([[Giuseppe Verdi]] - "[[Maskiball]]")
* Giorgio Germont (Giuseppe Verdi - "[[Traviata]]")
* Toreador ([[Georges Bizet]] - "[[Carmen]]")
* Onegin ([[Pjotr Tšaikovski]] - "[[Jevgeni Onegin]]")
* Rigoletto ([[Giuseppe Verdi]] - "[[Rigoletto]]")
* Boriss Godunov ([[Modest Mussorgski]] - "[[Boriss Godunov]]")
* Hollandlane ([[Richard Wagner]] - "[[Lendav hollandlane]]")
* Peaminister ([[Johann Strauß (poeg)]] - "[[Viini veri]]")
* Escamillo (Georges Bizet - "[[Carmen]]")
* Vürst Igor ([[Aleksandr Borodin]] - "[[Vürst Igor]]")
* Miller (Giuseppe Verdi - "[[Luisa Miller]]")
* Aetius (Giuseppe Verdi - "[[Attila]]")
* Deemon ([[Anton Rubinštein]] - "[[Deemon]]")
* Tonio ([[Ruggero Leoncavallo]] - "[[Pajatsid]]")
* Figaro ([[Gioachino Rossini]] - "[[Sevilla habemeajaja]]")
* Mephisto ([[Charles Gounod]] - "[[Faust]]")
* Vambo ([[Eugen Kapp]] - "Tasuleegid")
* Krahv ([[Gustav Ernesaks]] - "Tormide rand")
* Külmataat ([[Nikolai Rimski-Korsakov]] - "[[Sadko]]")
* Ruslan ([[Mihhail Glinka]] - "Ruslan ja Ljudmilla")
* Nikita ([[Dmitri Kabalevski]] - "Nikita Veršinin")
* Parun Scarpia ([[Giacomo Puccini]] - "[[Tosca]]")
* Tomski (Pjotr Tšaikovski - "Padaemand")
* Raud (Gustav Ernesaks - "Tuleristsed")
* Grjaznoi (Nikolai Rimski-Korsakov - "Tsaari mõrsja")
* Salieri (Nikolai Rimski-Korsakov - "Mozart ja Salieri")
* Iago (Giuseppe Verdi - "Otello")
* Amonasro (Giuseppe Verdi - "Aida")
* Di Luna (Giuseppe Verdi - "Trubaduur")
* Aleko ([[Sergei Rahmaninov]] - "Aleko")
* Enrico ([[Gaetano Donizetti]] - "Lucia di Lammermoor")
Peale ooperirollide on Kuusik esinenud solistina ka suurvormides (sh. Beethoveni 9. sümfoonia, Griegi "Uus isamaa", Haydni "Loomine", Orffi "Carmina burana", Tambergi "Kuupaisteoratoorium", Tormise "Kalevipoeg".
 
==Tunnustusi==
* 1945 - Eesti NSV teeneline kunstnik
* 1949 - Nõukogude Eesti preemia
* 1952 - Eesti NSV rahvakunstnik
* 1952 - [[Stalini preemia|Nõukogude Liidu riiklik preemia]]
* 1954 - Nõukogude Liidu rahvakunstnik
* 1954 - [[Stalini preemia|Nõukogude Liidu riiklik preemia]]
* 1959 - Nõukogude Eesti preemia
* 1967 - Nõukogude Eesti preemia
 
==Audiosalvestusi==
* Mööda metsateed / Mere kutse // klaveril Eugen Kapp (Bellacord-Electro 19??; LP)
* Tiit Kuusik (Melodija 1962)
* Tiit Kuusik. Schubert, Schumann, Grieg - soololaulud / Klaveril Valdur Roots (Melodija 1975; LP)
* Eesti vokaalloomingut / klaveril Valdur Roots (Melodija 1976; LP)
* Schubert - Vokaaltsükkel Talvine teekond (Melodija 1977; LP)
* Tiit Kuusik (Melodija 1985)
* Metsateel / Eesti soololaule (Eesti Raadio 1998; CD)
74. rida:
 
==Videosalvestusi==
* Tiit Kuusik - Elu ja peegeldused (Harri Kõrvits, Eesti Riiklik Kirjastus 1963)
* Tiit Kuusik vene ooperis (Eesti Telefilm 1970)
* Laulab Tiit Kuusik (Tallinnfilm 1973)
* Imetabane Bariton (ETV 1979)
* Maestro Tiit Kuusik "Estonia" teatris (Eesti Telefilm 1979)
* Tiit Kuusik on osalenud ka mängufilmides ("Kui saabub õhtu" - TF 1955, "Puritaanlased" - ETF 1984)
 
==Kirjandus==
* Harri Kõrvits - Tiit Kuusik. Ülevaade eesti kuulsa baritoni Tiit Kuusiku elust ja lavarollidest (Eesti Riiklik Kirjastus 1963)
* Ene Pilliroog - Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused. Tiit Kuusiku ja tema perekonna mälestused (Eesti Teatriliit 1992)
* Lehti Metsaalt - Tiit Kuusik (1971)
* Ene Pilliroog - Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused (1992)
* Malle Värk - Tiit Kuusik (1987)
* Ants Lauter - Käidud teedelt (1982)
* Heino Rannap - Eesti Muusikaakadeemia professorid (2002)
* Heino Pedusaar - Kive Estonia alusmüürist (2006)
* T.M.K. 8/1986 (intervjuu)
 
==Välislingid==
* [http://www.youtube.com/watch?v=93RQb497uZ8 Tiit Kuusik - "Figaro kavatiin" Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja"]
* [http://www.youtube.com/watch?v=sNr8zAOPGB4 Tiit Kuusik - duett Margarita Voitesega Verdi ooperist Rigoletto (Piangi...Si, vendetta)]
 
{{JÄRJESTA:Kuusik, Tiit}}