Redaktsioon: 28. detsember 2011, kell 00:40 redigeeri Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust hakatus		Redaktsioon: 28. detsember 2011, kell 00:45 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 900 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Paramecium contractile vacuoles.jpg\|pisi\|Protist ''[[Paramecium aurelia]]'' koos kahe tuikekublikuga.]] '''Tuikekublik''' on [[ainuraksed\|ainuraksete]] rakusisene struktuur ehk [[organell]], mille kaudu ainurakne eritab liigset vett ja jääkaineid, reguleerides ühtlasi raku [[osmoos\|osmootset]] rõhku<ref name="LE98" />. See on pulseeriv [[vakuool]], mis liigub kindlate ajavahemike järel (näiteks [[tavaline amööb\|tavalisel amööbil]] ~~5-8~~5–8 minuti takka) rakupinna juurde ja sulab kokku [[rakumembraan]]iga, heites oma sisu rakust välja. [[Magevesi\|Magevees]] on lahustunud ainete kontsentratsioon rakus kõrgem kui keskkonnas. Seetõttu voolab vesi osmoosi teel rakku. Kui tuikekublik ei viiks ülearust vett rakust välja, kasvaks veehulk selles üha, kuni rakk plahvataks. [[Amööb]]idel on tuikekublikuid üks või mitu, [[kingloom]]adel kaks (üks keha eesmises, teine tagumises kolmandikus). Kinglooma tuikekublik koosneb kesksest reservuaarist ning ~~5-7~~5–7 seda radiaalselt ümbritsevast [[toomakanal]]ist.<ref name="LE98">"Loomade elu", 1. kd, lk 98</ref> Kõige rohkem on uuritud protistide seas [[kingloom\|kingloomad]]e, [[Amööbid\|amööbide]], [[keerdviburlased\|keerdviburlaste]] ja ''[[Dictyostelium]]''<nowiki>'</nowiki>ide, [[rohevetikad\|rohevetikaist]] ''[[Chlamydomonas]]''<nowiki>'</nowiki>e tuikekublikuid.

Tuikekublik: erinevus redaktsioonide vahel