Erinevus lehekülje "Maa magnetväli" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Tingliku dipooli lõuna- ja põhjapoolus muudava ajas välja genereerivate protsesside tõttu asukohta. Maa pöörlemistelje suhtes on magnetväli 11 kraadise nurga all. Magnetvälja ulatust mõjutab põhiliselt Päikeset lähtuv ioontuul, aga ka päikesesüsteemi planeetide vaheline magnetväli. Lisaks on ookeanipõhja vulkaaniliste kivimite analüüsi alusel leitud, et Maa magnetväli vahetab keskmiselt iga paarisaja-tuhande aasta järel poolusi, ehk lõunapoolusest saab põhjapoolus ja põhjapolusest lõunapoolus. Magnetvälja ja päikesetuule kohtumise ning ionosfääri vahelist ruumi nimetatakse magnetosfääriks. Magnetosfääriga on seotud näiteks virmaliste tekkimine.
 
**Magnetvälja teke
Maa magnetvälja tekkemudeleid on mitmeid. Ühe esimese mudeli kohaselt on Maa sisemus suur magnetiline dipool. Hilisema ning populaarsema mudeli kohaselt toodab Maa magnetvälja nn. geodünamo. Maa 5150-6360 km paksust tahket sisetuuma ümbritseb 2890-5150 km paksune vedel välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööle soojuse ülekandega seonduvad konvektsioonvoolud. Tänu Lorenzi jõule ja Coriolise efektile on välistuuma konvektsioonvoolud spiraalse kujuga, meenutades solenoidi. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib magnetvälja.
113

muudatust