Tilsiti rahu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Tilsitz 1807.JPG|thumb|275px|Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel.]]
'''Tilsiti rahulepingud''' (ka '''Tilsti rahu''') olid kaks lepingut, mille [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keiser]] [[Napoleon I]] sõlmis [[Sovetsk|Tilsitis]] juulis 1807 pärast tema [[Friedlandi lahing|võitu Friedlandi lahingus]]. Esimene sõlmiti [[7. juuli]]l [[Venemaa Keisririik|Vene]] [[tsaar]]i [[Aleksander I]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse keisri]] [[Napoleon I]] vahel, kui nad kohtusid parvel [[Nemunas]]e jõe keskel. Teine sõlmiti [[Preisimaa]]ga [[9. juuli]]l. Lepingud lõpetasid [[Neljanda koalitsiooni sõda|Neljanda koalitsiooni sõja]] Preisi kuninga kulul, kes oli rahuga nõustunud juba 25. juunil pärast seda, kui ''[[Grande Armée]]'' oli surunud ta tema valduste idapiirile, ja Tilsitis loobus ta umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: [[Vestfaali kuningriik]], [[Varssavi Hertsogiriik]] ja [[Danzigi vabalinn]]; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaale.
Napoleon mitte ainult ei kindlustanud oma kontrolli Kesk-Euroopa üle, vaid sai ka Venemaa ja kärbitud Preisimaa oma liitlasteks oma kahe ülejäänud vaenlase Suurbritannia ja Rootsi vastu, päästes valla [[Inglise-Vene sõda (1807–1812)|Inglise-Vene]] ja [[Vene-Rootsi sõda|Soome sõja]]. Tilsit vabastas ka Prantsuse väed [[Hispaania iseseisvussõda|Hispaania kampaaniaks]]. Kesk-Euroopa muutus taas lahinguväljaks aastal 1809, kui Austria ja Suurbritannia ründasid Prantsusmaad [[Viienda koalitsiooni sõda|Viienda koalitsiooni sõjas]].
== Prantsuse-Vene leping (7. juuli) ==
See oli kahe poole rahu-, sõpruse- ja liiduleping. Leping lõpetas sõja [[Venemaa Keisririik|keiserliku Venemaa]] ja [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi]] vahel ning algatas liidu kahe keisririigi vahel, mis muutis ülejäänud Mandri-Euroopa peaaegu võimutuks. Kaks riiki leppisid salaja kokku aidata teineteist vaidlustes — Prantsusmaa lubas Venemaale abi [[Osmanite riik|Osmanite]] [[Türgi]] vastu, samas Venemaa lubas ühineda [[Kontinentaalblokaad]]iga [[Briti impeerium]] vastu. Napoleon veenis ka Aleksandrit sisenema [[Inglise-Vene sõda (1807–1812)|Inglise-Vene sõtta]] ja algatama [[Vene-Rootsi sõda|Soome sõja]] [[Rootsi]] vastu, et sundida viimast Kontinentaalblokaadiga ühinema. Täpsemalt lubas tsaar lahkuda [[Valahhia]]st ja [[Moldova]]st, mis okupeeriti Vene vägede poolt [[Vene-Türgi sõda (1806-1812)|Vene-Türgi sõjas]]. [[Joonia saared]] ja [[Kotor (Montenegro)|Cattaro]], mille olid vallutanud Vene admiralid [[Fjodor Ušakov]] ja [[Dmitri Senjavin]], tuli üle anda Prantsusmaale. Vastutasuks garanteeris Napoleon [[Oldenburgi hertsogkond|Oldenburgi hertsogkonna]] ja mitme teise väikeriigi suveräniteedi, mida valitsesid tsaari saksa sugulased.
Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi – püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui [[1809]]. aastal puhkes uus sõda ([[viies koalitsioonisõda]]) Prantsusmaa ja [[Austria]] vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust.
[[Pilt:Treaty of Tilsit.jpg|thumb|275px|Napoleon Tilsitis.]]
== Prantsuse-Preisi leping (9. juuli) ==
Leping [[Preisimaa]]ga lõikas riigist ära umbes poole selle territooriumist: [[Cottbus]] läks [[Saksimaa]]le, [[Elbe]] vasakkallas anti äsjaloodud [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigile]], [[Białystok]] anti Venemaale (mis viis [[Belostoki oblast]]i loomiseni) ja ülejäänud Poola maadest Preisimaal alates teisest ja kolmandast Poola jagamisest sai poolsõltumatu [[Varssavi Hertsogiriik]]. Preisimaa pidi vähendama armee 40 000 meheni ja maksma 100 000 000 franki. [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord|Talleyrand]] oli soovitanud Napoleonil leppida kergemate tingimustega; lepingud olid oluliseks teetähiseks tema keisrist võõrandumisel.
Kui lepingut koostati, märkasid vaatlejad, et Preisi kuningas jalutas Nemunase kaldal; Napoleon oleks võinud vaid käega viibata ja Preisimaa oleks olnud kadunud. Seepärast nägid paljud vaatlejad Preisimaal ja Venemaal, et leping on ebavõrdne ja alandav. Vene sõdurid keeldusid täitmast Napoleoni käske, nagu [[Dmitri Senjavin]] Lissaboni intsidendiga kogu Euroopale demonstreeris. Napoleoni plaanile tsaari õega abielluda oli Vene aadel vastu. Koostöö Venemaa ja Prantsusmaa vahel lõppes lõpuks aastal 1810, kui tsaar hakkas lubama neutraalsete laevade sisenemist Venemaa sadamatesse. Aastal 1812 ületas Napoleon [[Nemunas]]e jõe ja [[1812. aasta isamaasõda|tungis Venemaale]], lõpetades liidu riismed.
=== Preisimaa territoriaalsed ja rahvastiku kaotused ===
Preisi riik kahanes vastavalt Tilsiti rahu tingimustele umbes poole võrra. Kümne miljoni asuka asemel jäi Preisimaa uutesse piiridesse mitte rohkem kui viis miljonit asukat. Riigi tulu, mis varem oli nelikümmend miljonit taalrit aastas, langes veel suurema osatähtsusega; kuna loovutatud provintsid olid rikkaimad ja viljakaimad, ja mille arengusse oli mitu miljonit kulutatud. Peaaegu kõik, mis Preisimaa sai [[Poola jagamised|Poola jagamistega]], võeti talt ära. Saksimaa, endine Preisimaa liitlane, oli nende provintside saajate hulgas; ja Venemaa, võimsaim endistest liitlastest, sai territooriumi rahvaarvuga 200 000. Järgnev on territoriaalsete ja rahvastiku kaotuste tabel, millest Preisimaa Tilsiti rahu tingimustega ilma jäeti:
{|class="wikitable"
|-
!Vestfaali valdused||Saksa ruutmiilid||Rahvaarv
|-align="right"
|align="left"|Marki krahvkond, Essen, Werden ja Lippstadt, ||51||148 000
|-align="right"
|align="left"|Mindeni vürstkond,|| 18,5||70 363
|-align="right"
|align="left"|Ravensbergi krahvkond,||16,5||89 938
|-align="right"
|align="left"|Lingen ja Tecklenburg,||13||46 000
|-align="right"
|align="left"|Cleve, Reini jõe Saksa poolel,||20,5||54 000
|-align="right"
|align="left"|Ida-Friisimaa vürstkond,||56,5||119 500
|-align="right"
|align="left"|Münsteri vürstkond,||49||127 000
|-align="right"
|align="left"|Paderborni vürstkond,||30||98 500
|-
!Valdused Alam-Saksimaal||Saksa ruutmiilid||Rahvaarv
|-align="right"
|align="left"|Magdeburg, hertsogkonna riismed Elbe vasakkaldal Halle, jm.|| 54||160 000
|-align="right"
|align="left"|Mansfeldi krahvkond, ||10||27 000
|-align="right"
|align="left"|Halberstadti vürstkond,|| 26,5||101 000
|-align="right"
|align="left"|Hohensteini krahvkond,|| 8,5||27 000
|-align="right"
|align="left"|Quedlinburgi ala||1,5||13 400
|-align="right"
|align="left"|Hildesheimi ja Goslari vürstkond,||40||114 000
|}
[[Kategooria:Rahulepingud]]
| |||