Güroskoop: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Naksitrall (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Naksitrall (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
2. rida:
[[File:Güroskoop.jpg|thumb|Güroskoobi demonstratsioon]]
'''Güroskoop''' on mehaaniline seadeldis, mille abil on võimalik mõõta või hoida ruumilist orientatsiooni. Kiires [[ringliikumine|ringliikumises]] olev ketas või muu jäik keha omab [[impulsimoment]]i, mis mõjub välistele jõududele vastupidises suunas, hoides süsteemi võimalikult muutumatuna. Monteerides seadeldise kardaanliigendile, võib süsteemi keerates täheldada ringliikumises oleva ketta püsimajäämist esialgsele tasandile.
Kõige lihtsamateks näideteks on [[vurr]] või [[jalgratas]]. Kui rattur viibib jalgrattaga seisuasendis, on ratta peal püsimine väga raske. Kui aga rattur sõidab, hoiab güroskoopmehhanismist tulev jõud ratast kergemini püsti, ega lase ilma välise tegurita ratturil niisama kukkuda. Vurr seisumomendil taskaalupunkti peal ei seisa, aga kui vurr [[pöörlemine|pöörlema]] panna, hoiab seadeldis end püsti ning kukub alles siis, kui [[hõõrdejõud|hõõrdejõust]] tingitud kiiruse kadu lõpetab güroskoopefektist tulenevad seadeldist üleval hoidvad jõud.
==Omadused==
19. rida:
τ ja L kirjeldavad güroskoobi jõu- ja [[impulsimoment]]i, I omakorda inertsimomenti, vektor ω nurkkiirust ja α nurkkiirendust.
Güroskoobil esineb
:<math>\boldsymbol\tau=\boldsymbol\Omega_{\mathrm{P}} \times \mathbf{L}.</math>
[[Image:Gyroscope precession.gif|thumb|Güroskoobi pretsessioon]]
[[Pretsessioon]]i saab kirjeldada kui asetada pöörlemises olev güroskoop oma tasakaalukeskmele nõnda, et jätta sisse kallakus. Loogikast järeldudes peaks güroskoop nüüd [[gravitatsioon]]ijõu tõttu ümber kukkuma, kuid jääb hoopis maapinnaga risti asetseva kujutletava telje ümber tiirlema. Seejuures joonistab ühest otsast maapinnaga ühenduses oleva güroskoobi tiirlev risttelg tasapinnalise ringi ning kogu süsteem joonistab välja
Güroskoobi [[pretsessioon]]i kiirus ΩP on pöördvõrdeline tema impulsimomendiga L
30. rida:
:<math>\tau = \mathit{\Omega}_{\mathrm{P}} L \sin\theta,\!</math>
Kus θ on nurk [[vektor]]ite ΩP ja L vahel. Seega, kui güroskoobi pöörlemise [[kiirus]] väheneb ( näiteks pinnasega või õhuga kokkupuutel [[hõõrdumine]] ), siis sellest tingituna väheneb impulsimoment ja seetõttu pretsessioonimäär suureneb. See jätkub, kuni seadeldis ei jõua enam piisava kiirusega pöörelda, et impulsimoment toetaks seadeldise raskust. Kui güroskoop lõpetab pretsesseeringu ja kukub on see tingitud impulsimomendi jõu vähenemisega, mis ei hoia enam seadeldist üleval. Justkui vurr enne pöörlemise lõppemist võitleb loperdamisega tasakaalulise pretsessiooni ja impulsimomendi vahel, ent [[hõõrdejõud]] ja [[gravitatsioon]] saavad võitu.
Kokkuleppeliselt need kolm vektorit – [[pöördemoment]], [[spinn]], ehk pöörlemine ja pretsessioon – on kõik teineteisega orienteeritud vastavalt parema käe reegli järgi.
|