27 746
muudatust
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Turaida muinaslinnus oli liivlaste vanema [[Kaupo]] residents. Linnus hävis [[1206]]. aastal liivlaste ülestõusu ajal.
Turaida kivilinnuse rajamist alustas [[piiskop Albert]] [[1214]]. aastal.
Linnuse ehitamine ja kindlustuste täiendamine jätkus kuni [[17. sajand]]ini, misjärel linnused hakkasid oma sõjalist tähtsust kaotama.
Kuni [[1776]]. aasta tulekahjuni linnuses elati. Seejärel linnust ei taastatud, kuid mõisnik laskis linnusehoovi ehitada eluhoone.
Linnuse taastamistöödega alustati [[1953]]. aastal. [[1973]] algasid [[väljakaevamised]] ja restaureerimine, mis pole lõppenud tänapäevalgi. Väljakaevamiste käigus leiti viistuhat eset, sealhulgas keskaegsed [[ahi|ahjud]], [[pruulikoda]], [[saun]] [[keris]]ega, umbes 30 [[vask]]- ja [[hõbe]]münti ning isegi üks [[kuld]]münt [[tukat]], metallist nooleotsi ja [[nael]]u ning savinõude jäänuseid. Erilist tähelepanu pakuvad neist [[hüpokaust]]i-tüüpi ahjud, millesarnaseid kasutati juba [[Vana-Rooma]] [[termid]]es.
Tänapäeval on täielikult restaureeritud 38 m kõrgune peatorn, mida arvukad turistid kasutavad [[vaateplatvorm]]ina. Sealt avaneb vaade ümbruskonna maalilisele loodusele. Vaateplatvormile viivad kiviastmetega väga kitsad ja madalad käigud: nende laius ületab vaevu poolt meetrit, aga kõrgus on natuke üle poolteise meetri.
|