Erinevus lehekülje "Toitained" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (r2.6.4) (robot muutis: he:חומרי מזון)
{{See artikkel| räägib üldmõistest; mõnikord nimetatakse ka [[mineraaltoitained|mineraaltoitaineid]] lihtsalt toitaineteks}}
'''Toitained''' on [[keemilised ained]], mida [[organism]]id vajavad [[ainevahetus]]es või kasutavad energiaallikana. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast.
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}
 
'''Toitained''' on [[keemilised ained]], mida [[organism]]id vajavad [[ainevahetus]]es või kasutavad energiaallikana. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast.
Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine, infektsioonid jne<ref name="tea">Maailma toiduainete etsüklopeedia, Tea, Tallinn, 2006 </ref>.
 
Eristatakse kolme tüüpi toitaineid<ref name="tea" />:
* '''sünteesielemendid''', [[valk|valgud]] ja mõned [[mineraalained]] ([[kaltsium]], [[magneesium]] ja [[fosfor]]), tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu
*'''energeetilised ained''', [[süsivesik]]ud ja [[rasvad]], etendavad rolli [[rakk]]ude tootmisel, [[seedimine|seedimisel]] ning püsiva [[kehatemperatuur]]i säilitamisel
*'''reguleerivad ained''', [[vesi]], [[vitamiinid]] ja [[mineraalained]], võimaldavad kehal tõhusalt omastada energeetilisi aineid ja sünteesielemente.
 
Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada [[orgaanilised toitained|orgaanilisteks]] ja anorgaanilisteks ([[mineraaltoitained]]). Orgaanilised on näiteks [[valgud]], [[süsivesikud]], [[vitamiinid]], anorgaanilised aga näiteks [[vesi]], [[ammoniaak]].
 
Tinglikult saab toitained jagada ka [[makrotoitained|makro]]- ja [[mikrotoitained|mikrotoitaineteks]]; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega.
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Vaata ka ==