'''Vestfaali kuningriik''' oli 2,6 miljoni sakslasega riik, mis eksisteeris aastatel 1807–1813.
Riik hõlmas 2800 km<sup>2</sup> suuruse territooriumi [[Hessen]]is ja teistes tänapäeva [[Saksamaa]] osades. Olles formaalselt sõltumatu, oli see [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] [[vasallriik]], mida valitses [[Napoleon I]] vend [[Jérôme Bonaparte]].
'''Vestfaali kuningriik''' oli 2,6 miljoni sakslasega uus riik, mis eksisteeris aastatel 1807-1813. See hõlmas 2800 km<sup>2</sup> territooriumit Hessenis ja teistes tänapäeva [[Saksamaa]] osades. Olles formaalselt sõltumatu, oli see [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] vasallriik, mida valitses [[Napoleon I]] vend [[Jérôme Bonaparte]].Riik Saisai nime [[Vestfaal]]i järgi, kuid see on eksitav, kuna kuningriigil oli selle alaga vaid väike ühine territootiumterritoorium. Napoleon kehtestas esimese kirjaliku konstitutsiooni[[konstitutsioon]]i Saksamaal, Prantsuse-stiilis keskvalitsuse ja põllumajandusreformi. Kuningriik vabastas pärisorjad ja andis kõigile võrdsed õigused ning õiguse vandekohtule. Aastal 1808 kehtestas kuningriik Saksamaa esimese seaduse, mis garanteeris juutidele võrdsed õigused, pakkudes seeläbi reformimudelit teistele Saksa riikidele. Vestfaal oli progressiivne jõustadesviies läbi kiirelt uusi reforme, mängides seega juhtivat rolli Saksa demokraatia arengus.
Vestfaali Riikkuningriik oli suhteliselt vaene, kuid Napoleon nõudis kindlalt uusi makse ja sõdurite väeteenistusse kutsumist. Vähesed meestest, kes läksid Napoleoniga aastal 1812 Venemaale, tulid tagasi. Kuningriik pankrotistus aastal 1812. Kui Napoleon aastal 1813 liitlaste eest taganes, läks kuningriik liitlaste kätte ja anti (aastal 1815) [[Preisimaa]] valitseda. Enamus reforme jäi siiski jõusse.
