Redaktsioon: 16. detsember 2011, kell 19:54 redigeeri Marta91 (arutelu \| kaastöö) 4 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. detsember 2011, kell 12:35 redigeeri eemalda Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Modaalverbide''' abil väljendatakse [[modaalsus]]t. '''Modaalsus''' on [[grammatiline kategooria]], mis väljendab rääkija vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega. ~~'''Modaalsus''' on [[grammatiline kategooria]], mis väljendab rääkija vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega.~~ ==Eesti keel== ===Modaalverbid lauses=== * Modaalverbid, ~~mis~~võivad kuuluda [[ahelverb]]ide hulka - nad ei mõjuta lausesruktuuri, vaid kuuluvad liitpredikaadi koosseisu ~~selle~~seda modifitseeriva elemendina., ~~Need~~need ~~modaalverbid~~on ~~kuuluvad [[ahelverb]]ide hulka:~~▼ [[tegusõna]]d ''võima'', ''tohtima'' ja ''saama'' ühendid koos ''da''-tegevusnimega: '''''Võib jaheneda'''. Laps '''tohib mängida''' liivakastis. Ta '''saab pahandada''' kui koju ei lähe. ''▼ ''pidama'' ~~ühend~~ koos ''ma''-tegevusnimega: ''Ma '''pean muutma''' elustiili.''▼ *''näima'', ''paistma'', ''tunduma'' ~~ühendid~~koos ''vat''-vormiga: ''Ta '''näib/ ~ paistab/ ~ tundub kahtlevat''' oma põhimõtetes''. ▼ Modaalverbid, ~~mis~~võivad ~~tingivad~~esineda iseseisva [[öeldis]]ena - nad tingivad lause ülesehituse, hinnanguline situatsioon saab nende juures vormistuda vaid [[kõrvallause]] või sekundaartarindi kujul:, näiteks▼ *''tulema'', ''uskuma'', ''teadma'' ~~jt modaalverbid~~: ''Sul '''tuleb''' kooli minna''.▼ ▲Modaalverbid, mis ei mõjuta lausesruktuuri, vaid kuuluvad liitpredikaadi koosseisu selle modifitseeriva elemendina. Need modaalverbid kuuluvad [[ahelverb]]ide hulka: ▲''võima'', ''tohtima'' ja ''saama'' ühendid koos ''da''-tegevusnimega: ''Võib jaheneda''. Laps ''tohib mängida'' liivakastis. Ta ''saab pahandada'' kui koju ei lähe. ▲''pidama'' ühend koos ''ma''-tegevusnimega: Ma ''pean muutma'' elustiili. ▲*''näima'', ''paistma'', ''tunduma'' ühendid ''vat''-vormiga: Ta ''näib/paistab/tundub kahtlevat'' oma põhimõtetes. ▲Modaalverbid, mis tingivad iseseisva [[öeldis]]ena lause ülesehituse, hinnanguline situatsioon saab nende juures vormistuda vaid [[kõrvallause]] või sekundaartarindi kujul: ▲*''tulema'', ''uskuma'', ''teadma'' jt modaalverbid: Sul ''tuleb'' kooli minna. ~~===Klassikalised modaalsusliigid===~~ Dünaamiline modaalsus (agendi võimelisus mingi tegevuse sooritamiseks; üldine vajalikkus või paratamatus):▼ ~~Nt Tõnu on ''võimeline'' üle järve ujuma.~~ * Deontiline modaalsus (lubatushinnang):▼ ~~Nt Tõnul on ''lubatud'' üle järve ujuda.~~ ===Modaalsuse liigid=== * Episteemiline modaalsus (hinnang propositsiooni tõepärasuse kohta):▼ ▲* Dünaamiline modaalsus, s.o (agendi võimelisus mingi tegevuse sooritamiseks; üldine vajalikkus või paratamatus): ''Tõnu on '''võimeline''' üle järve ujuma''. ~~Nt On ''võimalik'', et Tõnu ujub üle järve~~ ▲* Deontiline modaalsus, s.o (lubatushinnang): ''Tõnul on '''lubatud''' üle järve ujuda''. ▲* Episteemiline modaalsus, s.o (hinnang propositsiooni tõepärasuse kohta): ''On '''võimalik''', et Tõnu ujub üle järve''. [[Kategooria: Keeleteadus: Süntaks]]

Modaalverb: erinevus redaktsioonide vahel