Plasma: erinevus redaktsioonide vahel

{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}

:''Sõna teiste tähenduste kohta vaata [[Plasma (täpsustus)]].''

 

[[Füüsika]]s ja [[keemia]]s tähendab '''plasma''' [[agregaatolek]]ut, mis sarnaneb [[gaas]]ile, kuid kus teatud hulk osakestest on [[ionisatsioon|ioniseeritud]]. Ionisatsiooni toimumiseks on osakesele vaja anda [[energia]]hulk, mis on suurem antud osakese [[ionisatsioonienergia]]st. Ioniseerimata gaasi ja kergelt ioniseeritud gaasi käitumise määravad valdavalt gaasi osakeste binaarsed (kahe osakese vahelised) põrked. Kui gaasi [[ionisatsiooniaste]] on piisavalt kõrge, hakkavad selle käitumist olulisel määral mõjutama [[elektrodünaamika|elektrodünaamilised]] ja [[magnethüdrodünaamika|magnethüdrodünaamilised]] efektid. Teatud piirist loetakse sellist aine olekut plasmaks.

 

==Plasma omadused ja parameetrid==

 

===Plasma definitsioon===

 

===Potentsiaalid===

 

Kuna plasmad on väga head elektrijuhid, omavad [[elektrivälja potentsiaal|elektrilised potentsiaalid]] suurt tähtsust.

 

==Levinud plasmad==

<!--{{see|Astrophysical plasma|Interstellar medium|Intergalactic space}}-->

Plasma on vaieldamatult kõige levinum [[agregaatolek]] universumis, nii massi kui ka ruumala poolest.<ref>Tihti on väidetud, et enam kui 99% ainest universumis on plasma. Vaata näiteks {{cite book|author=D. A. Gurnett, A. Bhattacharjee|title=Introduction to Plasma Physics: With Space and Laboratory Applications|year=2005|url=http://books.google.com/?id=VcueZlunrbcC&pg=PA2|page=2|isbn=0521364833|publisher=Cambridge University Press|location=Cambridge, UK}} and {{cite book|author=K Scherer, H Fichtner, B Heber|title=Space Weather: The Physics Behind a Slogan|year=2005|url=http://books.google.com/?id=irHgIUtLi0gC&pg=PA138|page=138|isbn=3540229078|publisher=Springer|location=Berlin}} Põhimõtteliselt pärineb kogu kosmiline valgus tähtedelt, mis on sellise temperatuuriga plasmad, et kiirgamine toimub nähtavatel lainepikkustel. Enamik tavalisest (ehk [[barüon]]-) ainest universumis paikneb siiski [[galaktikatevaheline keskkond|galaktikatevahelises keskkonnas]], mis on samuti plasma, kuid palju kuumem ning kiirgab seetõttu valdavalt [[röntgenkiirgus]]t. Praegune teaduslik konsensus on, et umbes 96% kogu energiatihedusest ei ole plasma ega ka muu tavaaine vaid kombinatsioon [[külm tumeaine|külmast]] [[tumeaine]]st <!--[[cold dark matter]]--> ja [[tumeenergia]]st.</ref> Kõik [[Täht (astronoomia)|tähed]] koosnevad plasmast ning isegi tähtedevaheline ruum on täidetud plasmaga, ehkki väga hõredaga. Meie Päikesesüsteemis haarab planeet [[Jupiter]] enda alla kõige suurema osa ''mitte''plasmat: vaid 0,1% massist ja 10⁻¹⁵% ruumalast [[Pluuto]] orbiidi piiridesse jäävas süsteemi osas. Väga väikesed plasmaterad gaasilises plasmas korjavad enda külge ka summaarse negatiivse laengu, mille tulemusena nad käituvad kui väga raske ioonne komponent<!--(see [[dusty plasma]]s)-->.