Kasutajadatagrammi protokoll: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot muutis: pl:User Datagram Protocol |
UDPst natuke põhjalikumalt juttu |
||
1. rida:
'''Kasutajadatagrammi protokoll''' (
UDP võimaldab otspunktide (defineeritud IP aadressi järgi) vahele olekuta ühendusi luua ehk UDPl ei ole erinevalt [[TCP]]st selgelt eristatavaid olekuid "suletud", "ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita. peab UDP kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud pakett saadetakse välja ja loodetakse, et see jõuab kohale. Kui pakett mõnel põhjusel kohale ei jõua, ei ole saatjal võimalik seda protokolli tasemel tuvastada ja seetõttu ei toimu ka automaatset paketi uuestisaatmist.
UDP protokolliga saavad programmid saata sõnumeid, mida kutsutakse [[datagramm]]ideks, ilma eelneva kokkuleppeta infovahetuseks. Selletõttu ei saa UDP-ga kontrollida [[pakkett]]ide kohalejõudmist, mis näiteks filmi edastamisel ei olegi vajalik. Protokolli kirjutas [[David Reed]] [[1980]]. aastal ja see kirjeldatud <nowiki>RFC 768</nowiki>-s.<ref>RFC 768, http://tools.ietf.org/html/rfc768, ''User Datagram Protocol''</ref>▼
UDP ei kontrolli paketi kohale jõudmist. Samuti ei nummerda UDP saadetud pakette, mis tähendab, et paketid võivad sihtpunkti jõuda suvalises järjekorras ja neid ei ole võimalik hiljem protokolli tasemel järjestada. Samuti ei ole võimalik tuvastada olukorda, kui mingist paketist jõuab sihtpunkti mitu koopiat. UDP ei tuvasta ka ummikuid ega piira sellest tulenevalt saadetavate andmete mahtu (erinevalt [[TCP]]st).
UDP ei paku saadetud andmetele konfidentsiaalsust, terviklikkust. UDP protokoll ei krüpteeri andmeid ehk paketi sisu on kõigile kergelt loetav. UDP ei taga, et algpunkti ja sihtpunkti vahel andmeid sihiteadlikult ei muudeta ([[vahendajarünne]]). Küll aga teeb UDP veakontrolli (checksum), et tuvastada transpordi käigus tekkinud vigasi.
UDP ühenduse üles seadmine on lihtne ja võtab vähe ressursse. Ühenduse loomiseks on vaja teada ainult sihtpunkti IP aadressi ja pordi numbrit. UDP andmeside on ebakindel, aga kiire, sest sihtpunkt ei pea saatma kinnitusi, et ta on paketid kätte saanud. UDP lihtsuse tõttu on tema päis väga lihtne ja väikese mahuga (8 baiti). Ühte UDP paketti mahub maksimaalselt natuke alla 64KiB andmeid (65,507 baiti [[IPv4]]ga ja 65,527 baiti [[IPv6]]ga).
Levinumad kasutusalad UDPle on need, kus kõigi pakettide kohale jõudmine ei ole oluline, andmeside madal latents (sihtpunkti jõudmise aeg) on tähtis või transpordikihist kõrgemal olev protokoll implementeerib ise pakettide uuestisaatmise ja järjestamise.
Levinud kasutusalad:
* VPN tunnelid
* heli/video striimimine
* multicast protokollid
▲
== Viited ==
8. rida ⟶ 23. rida:
==Välislingid==
*[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/IP_pakettide_filtreerimine#UDP_protokoll UDP protokollist] Kuutõrvaja-vikis
*[http://www.erg.abdn.ac.uk/~gorry/course/inet-pages/udp.html The User Datagram Protocol (UDP)]
[[Kategooria:Internetiprotokollid]]
| |||