Batu-khaan: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (r2.6.5) (robot lisas: ky:Батый, Бату)
Resümee puudub
[[Pilt:Batu.gif|pisi|Keskaegne Batu-khaani kujutav Hiina joonis]]
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}}
'''Batu-khaan''' (umbes [[1205]] – [[1255]]) oli [[mongolid|mongoli]] valitseja ja [[Kuldhord]]i rajaja. Ta oli [[Tšingis-khaan]]i pojapoeg.
 
==[[Kuldhord|Mongolite riigi]] loomine==
 
==Mongolite sõjakäik Venemaale==
[[1235]]. aastal asus arvatavasti 20 000 - 40 000 meheline mongolite sõjavägi [[Karakorum]]ist teele, liikudes tärkava rohu järel läbi praeguse [[Kasahstan]]i, edasi üle [[Volga]] jõe ja hävitas järgmisel aastal Volga [[bulgarid|bulgarite]] riigi. Eelneva mongolitsemongolite sõjakäigu ajal olid bulgarid mongolite väge peale Volga ületamist, [[1223]]. aastal (peale võidukat [[Kalka lahing]]ut), olid bulgarid mongolite väge peale Volga ületamist rünnanud ning neid võitnud.
 
[[1237]]. aastal alustasid mongolid rüüsteretke Venemaale ja vallutasid esmalt [[Rjazan]]i linna. Samal aastal põletati maha ka [[Moskva]] ja [[Kolomna]]. Veebruaris [[1238]] piirati sisse [[Vladimir]]i linn, mis kolme päeva pärast vallutati ja maha põletati. Seejärel jagas Batu-khaan oma väe osadeks, mis hävitasid veel 14 vene linna, sealhulgas [[Tver]]i ja [[Rostov]]i. 1238. aastal käis ta [[Krimm]]is ja [[Mordva]]s rüüsteretkel, et kindlustada tagala enne retke [[polovetsid]]e peale,ründamist tagalat. kesViimased saidleidsid varjupaikavarjupaiga [[Ungari]]s. [[1239]]. aastal vallutasid mongoli väed [[Kiiev]]i.
 
Mongolite rüüsteretkest jäid puutumata need vene vürstiriigid, kes ei osalenud Kalka laingus [[polovetsid]]e ja [[merkiidid]]e liitlastena, v.a.välja arvatud need vürstiriigid, millest pidituli sõjaväel läbi minemaminna. Paljud vene linnad maksid mongolitele ja pääsesid vallutamisest.
 
==Mongolite sõjakäik Euroopasse==
Edasi tungisid Batu-khaani väed kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas [[Poola]], purustades [[Sileesia]] hertsogi ja [[Saksa ordu]] ühendväed. Teine osa ületas [[Karpaadid]] ja kolmas osa liikus [[Doonau]] kallast mööda [[Ungari]]sse, kus purustas [[1241]]. aasta aprillis [[Muhi lahing]]us [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[Béla IV]] väed. [[1242]]. aasta alguses tungisid Batu-khaani väed [[Austria]]sse ja [[Dalmaatsia]]sse. Mongolite väesväkke võtsid osakuulusid ka värvatud liitlasväed Venest ning alistatud stepirahvasteststepirahvad.
 
1242. aasta alguseks olid Batu-khaan ja tema väepealik [[Subutei]] saavutanud oma retke eesmärgi täitnud- polovetsid (kes võtsid endaolid hulkaliitunud mongolite verivaenlasedverivaenlaste merkiididmerkiididega) olid purustatud ning kadusid edaspidi ajaloostajaloo areenilt. Samas jõudis Batu-khaanini jõudis teade suurkhaan [[Ugedei]] surmast, ning mongolidmongoli väed otsustasid kiirestitagasi lahkudakodumaale pöörduda. Batu-khaanile jäi asutatud Kuldhordi vaid 1000-4000 mongoli sõjameest. Teised mongolitest koosnevad väed pöördusid tagasi.
 
Batu-khaani konflikt järgmise suurkhaani [[Güyük-khaan]]iga sundis teda otsima liitlast Venemaalt. Selleks sai [[Aleksander Nevski]], kes lootis mongolite abiga sai ellu viia oma poliitilisi ambitsioone Venemaa osas. Peale mongolite [[1237]]-38–[[1238]] aaasta rüüsteretke, tungisid mongolid järgmiseljärgmist korralkorda Põhja-Venemaale alles Aleksander Nevski kutsel, tema poliitilistepoliitilisi vastastevastaseid kõrvaldamisekskõrvaldama. SõlmitudNevski sõlmis Kuldhordiga lepingu, järgimille hakatikohaselt Kuldhordilemaksis maksmata aitamisemongolitele eestnende maksu,abi miseest. hiljemHiljem muutus see maks juba Kuldhordi poolseks nõudeks.
 
[[1242]]. aastal rajas taBatu-khaan [[Volga alamjooks]]ule oma pealinna [[Sarai]]. Pärast Batu-khaanitema surma sai Kuldhordi valitsejaks temaBatu-khaani poeg [[Sartak]], kes jätkas Batu poliitikat olles Aleksander Nevski liitlaneliitlasena Batu-khaani poliitikat.
 
[[Kategooria:Monarhid]]