Redaktsioon: 15. detsember 2011, kell 23:30 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P mall ära ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. detsember 2011, kell 23:31 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Trühvliteks''' nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees. Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad [[viljakeha\|viljakehad]] moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees.<ref name="Leho Tedersoo, Triin Naadel"> Leho Tedersoo, Triin Naadel: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=3656 "Trühvleid kasvab ka Eestis"] Eesti Loodus, jaanuar 2011 </ref> Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt [[liik\|liigist]], ning neid leiab [[orgaanika]]rikkast [[kõdu]]kihist või pinnasest kuni 30 cm sügavuselt.<ref> Helen Arusoo: [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel414_397.html "Trühvlid - Vahemere maius"] Loodusesõber, juuni 2003 </ref> Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad [[kottseened\|kottseente]] [[hõimkond]]a, kuna nende [[eos]]ed tekivad [[eoskott]]ides ehk [[askus]]tes. [[Spoor]]id levitatakse [[fungivoorne\|fungivoorsete]] loomade vahendusel. Selleks on trühvlitel hästi arenenud reproduktiivsed ehituslikud struktuurid, mis eritavad spetsiifilist [[lõhn]]a, mis meelitab loomi neid tuvastama ja tarbima. Enamik trühvlitest on [[ektomükroriisne\|ektomükoriissed]], sest nad koloniseerivad [[lehtpuu]]de [[juur]]i, moodustades [[ekstratselluraane\|ekstratsellulaarseid]] interaktsioone ja kutsudes sellega esile [[sümbioos\|sümbiontse]] koosluse tekkimise seene ja [[taimed\|taime]] vahel. [[Mükoriisa]] kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks ~~liigid~~ ~~perekonnast ''~~[[~~Quercus~~tamm (perekond)\|tamm]]''eliigid: näiteks ''[[Q.Quercus ~~Rotundifolia~~rotundifolia]]'' Lam. ja ''[[Q.harilik ~~Robur~~tamm]]~~'' L.~~, kuid [[seenjuur]] võib samuti moodustuda pöögiliikide (''[[Fagus]]''), papli (''[[Populus]]''), hariliku haava (''[[Populus tremula]]''), kase (''[[Betula]]''), harilik sarapuu (''[[Corylus avellana]]'') ja hariliku männiga (''[[Pinus sylvestris]]'').<ref>{{cite web \|url=http://www.truffle-uk.co.uk/home_uk_summer_truffle.php \|title= finds' registered at Royal Botannical Gardens, Kew \|accessdate= 17. mai 2008 \|publisher=Truffle UK Ltd }}</ref><ref> {{cite web \|url=http://www.angelfire.com/wizard/kimbrough/Textbook/NonCultivatedEdibleFungi_blue.htm \|title=Non-cultivated Edible Fleshy Fungi \|accessdate=17. mai 2008 \|quote=...it has been known for more than a century that truffles were mycorrhizal on various trees such as oak, beech, birch, hazels, and a few others }}</ref> Trühvlid eelistavad [[savi]]kat ja [[lubi\|lubjarikast]], kergesti vett läbilaskvat pinnast, mis on neuraalse või kergelt aluselise [[pH]]-ga <ref> Karen Hansen (Spring 2006). K. Griffith: "Basidiomycota truffles: Cup fungi go underground". ''Newsletter of the FRIENDS of the FARLOW''. Harvard University. "Generally, truffles seems to prefer. warm, fairly dry climates and calcareous soils", 17. mai 2008 </ref> <ref>{{cite web \|url=http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml \|title=Mushroom Production \|accessdate=17. mai 2008 \|author= \|date=juuni 2004 \|work=Mycology - Uses of Fungi \|publisher=University of Sydney \|quote=The soil of the truffiere tends to be alkaline, calcareous, and well drained. \|archiveurl = http://web.archive.org/web/20080501070447/http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml <!-- Bot retrieved archive --> \|archivedate = 1. mai 2008}}</ref>

Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel