Redaktsioon: 6. detsember 2011, kell 17:53 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 877 muudatust P {{allikad}} ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. detsember 2011, kell 19:49 redigeeri eemalda Marta91 (arutelu \| kaastöö) 4 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: '''Modaalsus''' on [[grammatiline kategooria]], mis väljendab rääkija vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega. ===Modaalverbid lauses=== Modaalverbid ''võima'', ''tohtima'' ja ''saama'' ühendid koos ''da''-tegevusnimega, ''pidama'' ühend ''ma''-tegevusnimega ning ''näima'', ''paistma'', ''tunduma'' ühendid ''vat''-vormiga kuuluvad [[ahelverb]]ide hulka. Need modaalverbid ei mõjuta lausestruktuuri, vaid kuuluvad liitpredikaadi koosseisu selle modifitseeriva elemendina. Modaalverbid, mis ei mõjuta lausesruktuuri, vaid kuuluvad liitpredikaadi koosseisu selle modifitseeriva elemendina. Need modaalverbid kuuluvad [[ahelverb]]ide hulka: ~~Nt Ta ''peab hakkama'' saama. Ta ''näib tervenevat''.~~ ''võima'', ''tohtima'' ja ''saama'' ühendid koos ''da''-tegevusnimega: ''Võib jaheneda''. Laps ''tohib mängida'' liivakastis. Ta ''saab pahandada'' kui koju ei lähe. ''pidama'' ühend koos ''ma''-tegevusnimega: Ma ''pean muutma'' elustiili. ''näima'', ''paistma'', ''tunduma'' ühendid ''vat''-vormiga: Ta ''näib/paistab/tundub kahtlevat'' oma põhimõtetes. Modaalverbid ~~nagu ''tulema''~~, ~~''uskuma'', ''teadma'' jt~~mis tingivad ~~aga~~ iseseisva [[öeldis]]ena lause ülesehituse, hinnanguline situatsioon saab nende juures vormistuda vaid [[kõrvallause]] või sekundaartarindi kujul.: *''tulema'', ''uskuma'', ''teadma'' jt modaalverbid: Sul ''tuleb'' kooli minna. ~~Nt Sul ''tuleb'' kooli minna.~~ ~~'''~~===Klassikalised modaalsusliigid ~~on:'''~~=== Dünaamiline modaalsus (agendi võimelisus mingi tegevuse sooritamiseks; üldine vajalikkus või paratamatus)▼ * Deontiline modaalsus (lubatushinnang)▼ * Episteemiline modaalsus (hinnang propositsiooni tõepärasuse kohta)▼ ▲* Dünaamiline modaalsus (agendi võimelisus mingi tegevuse sooritamiseks; üldine vajalikkus või paratamatus): ~~On modaalverbe, mida saab kasutada kõigi kolme modaalsuse väljendamiseks. Näiteks lausel ''Tõnu '''võib''' üle järve ujuda'' on kolm tõlgendamisvõimalust:~~ Nt Tõnu on ''võimeline'' üle järve ujuma ~~(dünaamiline modaalsus)~~.▼ ▲ Deontiline modaalsus (lubatushinnang): * On ''võimalik'', et Tõnu ujub üle järve (episteemiline modaalsus)▼ Nt Tõnul on ''lubatud'' üle järve ujuda ~~(lubatushinnang)~~. ▲ Tõnu on ''võimeline'' üle järve ujuma (dünaamiline modaalsus) ▲* Episteemiline modaalsus (hinnang propositsiooni tõepärasuse kohta): ▲*Nt On ''võimalik'', et Tõnu ujub üle järve ~~(episteemiline modaalsus)~~

Modaalverb: erinevus redaktsioonide vahel