Taktsagedus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hellcenter (arutelu | kaastöö) |
Hellcenter (arutelu | kaastöö) |
||
12. rida:
Tarbijate jaoks muutus taktsagedus olulisemaks omaduseks siis, kui ilmusid uuemad arvutite põlvkonnad, millede taktsagedused olid kiiremad kui 4.77 Mhz. Osadel nendest arvutitest oli võimalik taktsagedust muuta arvuti esipaneelil asetseva lüliti abil (tuntud kurikuulsalt kui "Turbo-nupp".) Antud lüliti tegelikult alandas protsessori taktsagedust, see oli tarvilik suurendamaks ühilduvust vanemate mängude ja tarkvaraga, milledel oli raskusi kiirematel sagedustel funktsioneerimisega. Pärast 1982. aastal välja tulnud 6 Mhz taktsagedusega [[80286]] protsessori, ja sellele 1985 järgnenud 12 Mhz-l töötava [[80386]]'e tulekut, jäid arvutitootjad püsima taktsagedusel kui lihtsal omadusel esindamaks ostjatele kiiremaid ja kalleimaid protsessoreid. Oluline osa on siin [[Intel]]il, millel õnnestus protsessori 268 taktsagedust toote eluaja jooksul tõsta kuni 25 Mhz-ni.
Varaste 1990-ndate alguseks reklaamisid enamus arvutifirmadest oma arvutite jõudlust eelkõige viidates keskprotsessori taktsagedusele. See viis aga erinevate turundusnõksudeni, nagu näiteks [[Apple]]'i otsus luua ja ja turustada [[Power Macintosh 8100]]'t, millel taktsageduseks 1100 MHz. See tähendas, et Apple võis kuulutada oma toote kiireima taktsagedusega saadavalolevaks arvutiks - kiireim Inteli protsessor samal ajal jooksis 100 Mhz-l. See väheselt suurem number ei omanud aga tegelikkuses suurt tähtsust, sest [[PowerPC 601]] ja [[Pentium]] mikroprotsessorid kasutasid erinevaid [[käsustik]ke ja omasid erinevaid [[mikroarhitektuur]]e.
==Varased Arvutid==
| |||