Taktsagedust mõõdetakse õnnestunud tsüklite vahel.
Protsessori jõudlust ei määra siiski taktsagedus üksi, vaid ka see, mitu käsku protsessor ühe tsükli jooksul täita suudab. Seetõttu on taktsagedus kasulik ainult samatüübiliste protsessorite võrdlemiseks. Lihtsustatud näide: kui üks protessor on teisest kaks korda suurema taktsagedusega, kuid esimene protessor suudab liitmistehte teostada kahe takti jooksul ning teine ühe takti jooksul, siis tegelikult töötavad protessorid praktiliselt ühe jõudlusega.<ref name="Lihtne näide">{{cite web|url=http://heiki.tpt.edu.ee/eucip/protsessor.html|title=Protsessor|accessdate=2011-12-14}}</ref>
Üks konkreetne taktitsükkel (tavaliselt lühem kui nanosekond tänapäevastes protsessorites) on lülitus, mille tulemuseks on kas loogiline null või loogiline üks.
A single clock cycle (typically shorter than a nanosecond in modern non- embedded microprocessors) toggles between a logical zero and a logical one state .CPU manufacturers typically charge premium prices for CPUs that operate at higher clock rates, a practice called binning. For a given CPU, the clock rates are determined at the end of the manufacturing process through actual testing of each CPU. CPUs that are tested as complying with a given set of standards may be labeled with a higher clock rate, e.g., 1.50 GHz, while those that fail the standards of the higher clock rate yet pass the standards of a lesser clock rate may be labeled with the lesser clock rate, e.g., 1.33 GHz, and sold at a lower price.
